Erkki Bahovski: libe rohepööre

Erkki Bahovski Foto: Mihkel Maripuu/Postimees

Kui kohmitsesin ühel päeval kortermaja ees auto juures, et sinna asju sisse panna, peatas mind kepiga käiv vene mees. «Скользко,» (libe, e.k) ütles ta. Ja siis me rääkisime viis minutit, kaks täiesti võõrast ja eri rahvusest inimest, Tallinnas valitsevast olukorrast, kus tänavatel domineerib libedus, kirjutab arvamustoimetaja Erkki Bahovski.

Kusjuures mitte midagi ette võtta nagu ka ei saaks. Kui hakatakse rääkima graniitliiva asemel mingi muu aine kasutamisest, et teha libedustõrjet, kõlavad hääled, nagu kahjustaks see jalatseid. Päriselt? Et siis ühel pool on katkised jalatsid ja teisel pool luumurrud või muud vigastused. Iseäranis hinge läks kolleeg Toomas Kase reportaaž Nõmme keskusest, kus 87-aastane vanaproua teatas, et ta kukub talvel umbes viis korda.

Varsti on selline tunne, et linnavalitsust lihtsalt enam ei huvita. Nii audiovisuaalses kui ka kirjutavas meedias on ilmunud korduvalt reportaaže (ja väga häid reportaaže) libedusest Tallinnas. Kas on selle peale midagi juhtunud? Muidugi oli see retooriline küsimus. Sest Tallinnas ei toimu traditsioonilist demokraatlikku võimuvahetust, mis tähendab, et võim korrumpeerub üha edasi ja olulisi reforme – need tulevadki poliitilise mandaadi vahetudes – ei paista. Libedus on, libedus jääb, libedus olema peab – kui parafraseerida üht tuntud laulukest.