JUHTKIRI ⟩ RMK sogane vesi

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Riik võis kestvuslepingutega puitu müües saada suurt kahju
• Salastatus on kestvuslepingutega seotud ohukohtadest
• Viimane aeg on kestvuslepingute asjus kord majja lüüa

Postimees kirjutab täna kolmandat korda RMK kestvuslepingutest, tuues esile üha uusi hämaraid asjaolusid. Ometi ei ole midagi muutunud ja puidukaravan liigub edasi, mõnikord vaheltkasuga otse välismaale.

RMK on kestvuslepingutest rääkides jätnud mulje, nagu läheks puit üksnes kohalikele töötlejatele. Nii tagavat RMK pakutud püsivad suured kogused kodumaisele puidutööstusele ühtlase toorainevoo ja jätkusutlikkuse.

Eesmärk on õilis, kuid süsteem pakub suurepäraseid võimalusi sogases vees suurt kala püüda. Esiteks, RMK kestvuslepingud ettevõtjatega on salajased, väidetavalt selleks, et kaitsta ärisaladust. Kuigi Postimees on nõudnud lepingute avalikustamist, on andmekaitseinspektsioon seni jäänud RMK poolele, esitamata arvestatavaid argumente.

Tänases lehes andakse ülevaade puiduettevõtetest, kellel on RMKga kõige mahukamad kestvuslepingud. Suuruselt teine on Lemeks-Rait Grupp, mille kontrollitava Nordwood OÜ varumisosakonna juhataja Aivo Kalmet töötas kuni 2016. aasta suveni RMK puiduturustusosakonnas, seal, kus kestvuslepingute info kokku jookseb. Grupp sai tuule tiibadesse just Kalmeti liitumise järel; kas sellega kaasnes eriti soodne kestvusleping, pole salastatuse tõttu võimalik teada.

Postimees on varem kindlaks teinud, et riik võis saada aastate jooksul kestvuslepingutega puitu müües hinnanguliselt 52 miljonit eurot kahju. Nii riigivaraseadus kui ka metsaseadus keelab metsa müüa alla hariliku väärtuse, pealegi on sellisel juhul tegu keelatud riigiabiga, mis on vastuolus niihästi Euroopa Liidu seadustega kui ka konkurentsiseadusega.

RMK on kestvuslepingud salastanud ja sogastanud määrani, et ei saa välistada suures ulatuses kahju tekitamist riigile, mõjuvõimuga kauplemist ja sahkerdamist. Viimane aeg on kord majja lüüa.

Vandeadvokaat Leon Glikman ütles Postimehele, et halduskohus tunnistaks andmekaitseinspektsiooni vaideotsuse lepingute avalikustamisnõude kohta ülima tõenäosusega kehtetuks.

Põhiseaduse järgi on Eesti loodusvarad ja -ressursid rahvuslik rikkus, mille müügi puhul peab avalikkusel olema kindlus, et tehingutega ei kahjustata riigi huve, samuti et lepingute sõlmimisel tagatakse kõigi turuosaliste võrdne kohtlemine. Kestvuslepingute salastamine on teravas vastuolus nende põhimõtetega ja tuleb lõpetada.

Kuid salastatus on vaid üks kestvuslepingutega seotud ohukohtadest. Postimees on kirjutanud, et kestvuslepingutega müüdud puidukoguseid tegelikult suuremalt jaolt ei kontrollita, mis võimaldab kümme või enamgi protsenti vahelt teenida, sõltuvalt nahaalsusest. RMK kommenteeris, et pätte ja aferiste leidub ikka, aga nemad usaldavad oma partnereid.

Jutuks on see hea küll, kuid RMK vassimistel pole lõppu. Paika ei pea ka see, nagu müüdaks puitu üksnes kohalikele tootjaile. Tegelikult müüakse vähemalt 14 protsenti ka välismaale vahendajatele või otse välismaa ettevõtetele. Kuna turuhinnad on kestvuslepingu hindadest üldiselt kõrgemad, tuleb nii välja, et RMK toetab kestvuslepingutega puidu Eestis väärindamise kõrval ka väärindamata puidu vaheltkasuga välismaale müümist.

RMK haldab märkimisväärset osa rahvuslikust rikkusest, kuid on oma tegevuse salastanud ja sogastanud määrani, et ei saa välistada suures ulatuses kahju tekitamist riigile, mõjuvõimuga kauplemist ja sahkerdamist. Viimane aeg on kestvuslepingute asjus kord majja lüüa.