Terje Toomistu: tagasipöördujad vajavad ühiskonna tuge

18.01.2022. Tallinn. Režissöör Terje Toomistu. Foto Eero Vabamägi, Postimees FOTO: Eero Vabamägi Foto: Eero Vabamägi

Välismaal elavad eestlased hoiavad oma Eesti-sidemeid ning on valmis tagasi tulema, kirjutab Postimehe Fondi Noor-Eesti teadusgrandi juht, antropoloog Terje Toomistu.

Välismaal elavaid ­eestlasi puudutavat arutelu saadab tavaliselt kaks keskset küsimust: miks ­mindi Eestist ära ja miks siis ­ikkagi tagasi ei tulda? Selge see, et need küsimused ongi olulised ja neid tulebki aeg-ajalt küsida. Küll aga ei pruugi noorem põlvkond ­mööda ilma laiali rännanud eestlasi ­sellise küsimusepüstitusega isegi mitte nõustuda.

Äsja valminud ­dokumentaalfilmi «Põlvkond piiri taga» tegemise ja sellega seotud laiema uurimisprojekti käigus vestlesin kümnete välisriikides elavate eestlastega, kes on siit viimase väljarände laines ära läinud. See põlvkond, keda on nimetatud ka Y-generatsiooniks või laulva revolutsiooni lasteks, sai täiskasvanuks pärast seda, kui Eesti oli juba ­Euroopa Liidu liige, ÜKsse sai tööle ­minna ilma suurema ­paberimajanduseta ning turule oli korraga tekkinud hulk odavlennufirmasid. Lai maailm koos selle võimalustega oli ­selle põlvkonna jaoks otsekui peo peal. Seejuures võis tahtmise korral mitu korda aastas tagasi kodus käia – nimelt viitavad paljud välismaal ­kanda kinnitanud noored Eestile jätkuvalt kui kodule, hoolimata vahepealsete aastate jooksul tekkinud uutest kodudest.