Kalev Stoicescu: kas lääs peab Venemaalt rahu kerjama?

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu. Foto: Madis Veltman

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu arutleb Venemaa presidendi Vladimir Putini võimalike käikude üle Ukrainas. 

Kreml muudkui kruvib pingeid. Ta paigutab üha enam lahinguvalmiduses vägesid Ukraina ümber, sealhulgas Valgevenesse, ning suunab lääne- ja Ukraina-vastase propaganda labasuse ja tigeduse enneolematutesse kõrgustesse. Täielik lahinguvalmidus võib saabuda samas vaimus jätkates kahe-kolme nädala jooksul. President Putin võlus Pekingilt välja pika poliitilise deklaratsiooni, mille tagamõte on demonstreerida (kuigi mitte väga veenvalt), et Hiina seisab avalikult ja kõhklematult Venemaa kõrval, mitte varjatult seljataga. Olümpiamängud saavad läbi 20. veebruaril ning Venemaa sõjatants võib seejärel muutuda täiemahuliseks pealetungiks Ukrainale. Ohvrite arv võib mõne päevaga ületada seni kaheksa aastat kestnud sõja kurba statistikat (üle 14 000 langenu).

Ukraina ja kogu läänemaailm on esitanud Venemaale üleskutseid rahule, dialoogile ja pingete lõdvendamisele mitu kuud järjest. Venemaa peab mõistagi tegema esimese sammu ning viima tagasi kodubaasidesse Ukraina piiridele paigutatud väed. Lääs räägib rahust ja diplomaatilise lahenduse otsimisest, kuid Venemaa väidab, et ta (justkui) ei valmistu sõjaks, ning nõuab enda esitatud ettepanekute (sisuliselt ultimaatumite) vastuvõtmist. Vastaspoolte retoorika on märkimisväärselt erinev. Venemaa sõjaks «mitte valmistumine» on selgelt tingimuslik, nagu ka valmidus pühenduda diplomaatiale, sest Moskva arvates peaks lääs kõigepealt tegema suure järeleandmise: sulgema NATO ukse Ukraina nina ees.