KESKPÄEVATUND ⟩ Metsa juurdekasvu mõõtmiskohti hoitakse paremini saladuses kui Coca-Cola retsepti

Kuku raadio saade «Keskpäevatund» keskendus taas lõppeva nädala olulisematele uudisteemadele. Juttu tehti nii keskkonnast, täpsemalt Eesti metsandusest, aga ka suursaarte ja mandri vahel seilavate praamide piletite kavandatavast hinnatõusust, Keskerakonna ja Venemaa poliitilise erakonna Ühtne Venemaa koostööprotokollist ning paljust muust. Arutelu vedasid tavapäraselt Ainar Ruussaar, Marek Strandberg ja Priit Hõbemägi.

Keskkonnaküsimustest on jätkuvalt teravalt päevakorral riigimetsa majandamise keskuse (RMK) kummalisena näiv ning salatsev tegevus.

Marek Strandbergi sõnul on pilt üsna nukker. «Me oleme tänaseks olukorras, kus metsaraied on peatatud selle tõttu, et riik on raiunud ja toiminud Natura aladel lubamatult ning ühtäkki neil, kes on siiamaani toimetanud looduskaitse- või Natura aladel mõistlikult, on keelatud metsa kasutamine,» rääkis ta. «Riigimetsa majandamise keskus, toimides üsna jõhkral ja kontrollimatul moel, on nüüd kaasa tõmmanud ka kõik need, kes on justkui mõistlikud metsamajandajad.»

Käib pidev susserdamine ja surimuri 

Metsamajandamise põhiprobleemina nägi Strandberg seda, et oludes, kus faktiliselt on võimalik ülitäpselt mõõta juurdekasvu, mõõdetakse seda ikka mingite kümnete või sadade aastate vanuste valemitega.

«Susserdatakse igal võimalikul viisil ja nüüd on lisandunud veel üks susserdamine, mis sel nädalal avalikuks tuli: nimelt asjaolu, et ostja võib bluffida ostetud metsamahu või palgid 10 protsenti vähemaks, kui nad tegelikult on ja selle üle puudub igasugune kontroll,» kõneles ta. «Ehk tänane pilt sellest, mis toimub riigi metsamajanduses, ütleb küll osavale ja targale lugejale ka seda, mida on ka Postimehes lugeda antud – et vaadake, seal toimub mingisugune surimuri, kus ametnikud püüavad valitud seltskonnale hinda hoida odavamana. Nüüd on meie fantaasia küsimus: mis edasi?»

Priit Hõbemägi nentis, et õnneks ei huvitu antud teemast üksnes ajakirjandus ja lehelugejad, vaid RMK kestvuslepingute uurimise vastu tunnevad huvi samuti riigikogulased ja riigikontroll. «Riigikontroll kavatseb hakata RMK kestvuslepingute auditit tegema, aga see võtab kahtlemata aega. Mina ootan huviga, millal see ükskord tuleb. Ka riigieelarve kontrolli erikomisjon kavatseb nende küsimustega tegelema hakata ja me näeme, et riiklikul tasemel on RMK tegevuse vastu tekkinud selline suur huvi. Samal ajal, kui vaatame uudiste pealkirju, näeme, et RMK müüs puitu 52 miljoni euro jagu oksjonihindadest odavamalt. See ei ole mingisugune kommiraha.»

Hõbemägi lausus, et tal on keeruline aru saada muu hulgas sellest, kuidas on üldse osutunud võimalikuks olukord, kus Eesti vabariigile kuuluv RMK on salastanud oma kestvuslepingud nõnda, et keegi ei ole tänase päevani teada saanud, milles need lepingud ja soodushinnad seisnevad, kellele tehakse paremaid pakkumisi ning kus üldse mõõdetakse metsa juurdekasvu.

«Nende maatükkide asukohti varjatakse paremini kui Coca-Cola retsepti, sest siis, kui need on teada, on võimalik teha ka sõltumatut kontrolli. Nii kaua, kui RMK ja keskkonnaministeerium varjab nende maatükkide paiknemist, ei saa keegi midagi kontrollida ja lihtsalt peab uskuma seda, mida räägitakse,» rääkis Priit Hõbemägi. «Minu meelest on RMKga asjad ammu läinud juba nii kaugele, et mitte midagi, mida nad räägivad, uskuda üldse ei ole võimalik.»

Strandberg lisas, et praegu seisneb antud teema puhul põhiline küsimus, mis on ka n-ö ridade vahel rasvaselt kirjas: kas selline hinnavahe teenindab mingisugust poliitilist korruptsiooni või mitte. «Sellele küsimusele on vaja kiiresti vastust. Tulemas on [riigikogu] valimised ja ühiskond vajab teadmist selle kohta, kas võib olla juhtumeid, kus see sama metsamajandus on toetanud üht või teist poliitilist liikumist,» kõneles ta.

Keskerakond ja Reformierakond – nagu kass ja koer

Poliitikast juttu tehes nentis Priit Hõbemägi, et Keskerakonna ja Reformierakonna suhted on jätkuvalt nagu kassil ja koeral. «Kusjuures Reformierakond mängib siin koera rolli – on selline natuke rahulikum, istub ühes kohas, pöörab pead vasakult paremale. Ja siis on seal Keskerakonna juht Jüri Ratas, kes kummalisel kombel on ka väga kõrge riigiamentik number kaks, riigikogu esimees. See siis jookseb ümber selle koera ja püüab teda ühest ja teisest kohast küüntega sabast kaabata ning oma vastas olevat nähtust närvi ajada,» rääkis ta olukorda piltlikustades.

Ta märkis, et üksteise kiusamine koroonapasside kaotamise teemal on välja näinud nii, et toimuvad mingit sorti läbirääkimised ja siis natukese aja pärast ütleb Keskerakond, et neile see asi siiski ei sobi ja nad tahavad midagi muud.

«Eerik Niiles Kross juhtis väga hästi tähelepanu sellele olukorrale: see on väga veider, et riigis presidendi järel ametilt teine isiki Jüri Ratas kulutab suurema osa oma ajast sellele, et torpeteerida ja irriteerida oma koalitsioonipartnerit. Milleks talle seda kõike vaja on?» küsis Priit Hõbemägi.

Ainar Ruussaar meenutas Jüri Ratase lausutut ja kõrvutas seda oma mõttekäiguga: «Pole mõtet sellist dokumenti (koroonapassi – toim.) hoida, mis ei tööta. Vannun käsi piiblil, et me enne saadet omavahel ei suhelnud, aga meie mõttekäik Marekiga (Strandbergiga – toim.) oli sarnane – kas on mõtet hoida koostööprotokolli Ühtse Venemaaga?»

Strandberg nõustus temaga ja lisas, et selle lõpetamine peaks olema nii Ratase kui ka viimase erakonnakaaslasest välisministri Eva-Maria Liimetsa üks peamisi eesmärke. «Et mitte hoida soodsat suhet, sellist ebamäärast Mailis  Repsi ja Ain Seppiku alla kirjutatud paberit, mis ei tööta,» kinnitas ta. «Härra Ratas, miks te ajate sellist möga suust välja mingite koroonapasside asjus, kui teil ei ole selgroogu lõpetada lepingut, mis tegelikult määrib Eesti riiki rahvusvaheliselt oluliselt rohkem?»