JUHTKIRI ⟩ Valitsuskoalitsiooni liivakastimängud

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Jüri Ratas tahab tugevdada oma poliitilist kapitali
• Reformierakond üritab oma valijatele meeldida
• Praegu ei ole aeg poliitilisteks mängudeks

Avalikkusele näha olevad lõhed valitsuskoalitsiooni sees näitavad järgmise aasta riigikogu valimisteks valmistumist. Ei saa välistada ka uute koalitsioonipartnerite otsimist ja sellega väljapressimist vanadelt koalitsioonipartneritelt.

Nii kirjutab tänases Postimehes Keskerakonna esimees Jüri Ratas, et eelarvetasakaal pole praeguse inflatsiooni juures enam nii tähtis, viidates veel vajadusele üle vaadata maksupoliitika. Ometi on nii eelarvetasakaal kui ka maksupoliitika olnud üks Keskerakonna koalitsioonipartneri Reformierakonna pühasid lehmi, mida ei tohi üldse puutuda. Siia tasub lisada Keskerakonna eelmise nädala ultimaatumid Reformierakonnale koroonapiirangute asjus.

Pole kahtlust, et väljapoole valitsust jääv Ratas tahab tugevdada oma poliitilist kapitali. Vaesematele inimestele ja pensionäridele apelleerimine on olnud läbi aastate Keskerakonna poliitika põhitunnuseid. Vastandumine Reformierakonna kärpepoliitikale on seega täiesti loogiline.

Ent ka Reformierakond üritab oma valijatele meeldida. Kuidas muidu mõista rahandusministeeriumi otsust peatada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kavandatud praamipiletite hinna tõus.

Eesti on silmitsi väga tõsise julgeolekukriisi ja koroonapandeemiaga, lisaks kannatavad inimesed hinnatõusu pärast. Säärane olukord eeldab kindlat juhtimist, mitte naeruväärseid liivakastimänge.

Võibolla soovib Keskerakond uurida ka muu koalitsiooni võimalikkust. Reformierakonna oodatav reaktsioon Keskerakonna ettepanekutele näitab, kas on mõtet hakata pidama läbirääkimisi uue koalitsiooni moodustamiseks. Küsimus on muidugi, millise koalitsiooni. Väheusutav, et (taas)sünnib Kaja Kallase valitsuse eelne koalitsioon EKREst, Isamaast ja Keskerakonnast, sest miks peaks EKRE või Isamaa minema valitsusse? EKRE reiting on olnud pidevalt tõusuteel, samas kui valitsuskoalitsiooni erakondade oma on läinud allamäge. See trend välistab ka erakorraliste valimiste korraldamise, sest sellega valitsuserakonnad kaotaksid, EKRE ja Eesti 200 võidaksid ja seda valitsuskoalitsioon ei soovi.

Nii käibki mäng valijate pärast muul moel. Küsimus on, kui kaua võib sellist mängu mängida. Tänases Postimehes kinnitab Reformierakonna haridus- ja teadusminister Liina Kersna, et koostöö valitsuses on sujuv, kuid ei oska vastata küsimusele, miks Keskerakond ultimatiivseid signaale pillub. Võibolla soovivad Ratas ja tema toetajad tugevdada oma positsiooni Keskerakonna sees ja näidata Keskerakonna valitsuspoliitikutele, kes on tegelikult peremees.

Tegelikult ei ole õige aeg poliitilisteks mängudeks. Kahtlemata käivad säärased mängud ja signaalid poliitika juurde, kuid mitte igal ajal. Eesti on silmitsi väga tõsise julgeolekukriisiga, meid on juba mitu aastat räsinud koroonapandeemia ja lisaks kannatavad inimesed hinnatõusu pärast. Säärane olukord eeldab kindlat juhtimist ja kokkuleppeid, mitte naeruväärseid liivakastimänge, kus igaüks üritab oma nurgas kuningat mängida. Liivakastist väljaspool aga elatakse reaalset elu, mis lõppude lõpuks ka liivakasti jõuab.