Eesti suuremate telekanalite (Kanal 2, TV 3) algatusel on Eesti Ringhäälingute Liit esitanud ettepaneku muuta seadusi nii, et nende teleprogrammi taasedastamise eest oleks edastajatelt ehk kaabelleviteenuse osutajatelt (ennekõike Elion, Starman, STV) võimalik küsida tasu – hinda, mis kujuneks turutingimustes.
Kanal 2 ja TV 3 on Eesti mõistes olulised kanalid, mis kahe peale moodustavad suure osa Eestis levivate telekanalite vaadatavusest. Samas suurusjärgus on vaadatavuselt vaid maksumaksja toetusest elav Eesti Televisioon. Neid kahte erakanalit eristavad aga ülejäänud Eestis näidatavatest kaabellevikanalitest kaks olulist asjaolu.
Esiteks, nad on vabalevis. See tähendab, et need kanalid on ühtviisi nii linna- kui maaelanikele kättesaadavad tasuta, kaabellevioperaatoritega lepingut sõlmimata. Teiseks, kaabellevioperaatorid ei maksa nendele kahele kanalile programmi taasedastamise eest mingit tasu. Need kanalid elavad ainult reklaami müügist saadud rahaga.
Ülejäänud kaabellevis näidatavad kanalid lepivad turutingimustes kaabellevioperaatoritega kokku hinna, mida need programmi taasedastamise eest kanalitele tasuvad. Kuna kanalite valik on Eestis nüüdseks üsna suur, võib öelda, et tegemist on hästi toimiva konkurentsituruga. Paraku ei laiene see vabalevis näidatavatele kanalitele Kanal 2 ja TV 3.
Meile teadaolevalt on Eesti Televisioon kaubelnud endale välja hoopis kolmandat tüüpi korralduse ja kaabellevioperaatorid tasuvad Eesti Autorikaitse Ühingu vahendusel ERRi kanalite taasedastamise eest.
Absurdse olukorra põhjuseks on mitmeti tõlgendatav elektroonilise side seadus. Kaabelleviettevõtjad tõlgendavad seda nii, et vabalevis olevate kanalite edastamiseks on neil kohustus küll, aga tasu selle eest neilt küsida ei tohi. Olukord on seda enam paradoksaalne, et need vabalevikanalid moodustavad ju suurema osa kaabellevis näidatavate kanalite vaadatavusest.
Nii ongi saanud võimalikuks, et viimase kümnendi majandustulemusi kõrvutades on telekanalid vaevu nullis. Võõrasse rahakotti piiluda pole tore, aga on selge, et kaabelleviettevõtjate majandustulemused on hoopis teistsugused – nendesse tulemustesse on oma panuse andnud ka kõrge vaadatavusega Kanal 2 ja TV 3.
Et ei jääks vale mulje: keegi ei ole tekkinud olukorras otseselt süüdi. Seadus on mitmeti tõlgendatav ja selguse mõttes tuleks seda muuta.
Teleprogrammi loomine on tasuline autoritoode ja see peab olema õiglaselt tasustatud. Sama debatt oli hiljuti Leedus, kus muudatuse vastalised tekitasid küll rohkem avalikku populismi.
Peamiseks vastuargumendiks telekanalite taotletud muudatusele toodi väide, et vajadus suure vaadatavusega Leedu riigisiseste kanalite taasedastamiseks on avalikes huvides ning seetõttu peaks seda ka edaspidi tasuta tegema.
See argument ei pea vett – avalikes huvides võivad olla paljud teenused alates postikandest lõpetades ühistranspordiga, aga keegi ju ei eelda, et bussifirmad peaksid tasuta sõitma. Teenusepakkuja peab saama teenuse eest õiglast tasu. Meie ettepanek oleks see õiglane tasu turutingimustel ja konkurentsikeskkonnas välja selgitada. See muudatus tooks ka teleturu tänapäeva ja alluks demokraatliku kapitalismi toimemehhanismidele.