Hiljutine auhindade jagamine, õigemini selle järelkaja sotsiaalmeedias tuletas mulle valusalt meelde, millises maailmas me elame.
Aastaid tagasi Eestimaa tolmu jalgelt raputanud kunagine õpingukaaslane, praegu Austraalias pastoriametit pidav hea tuttav ütles juba paarkümmend aastat tagasi, et kõige halvemad šansid elus läbi löömiseks on valgel keskealisel heteroseksuaalsel mehel. Kui ettevaatamatult julgesin tema ees rääkida, et tead, ma nägin nii ilusat mustanahalist naist, ütles ta, et see on oksüümoron. Seda ei saa olla... et must naine ja ilus. Nojah. Päris seda seisukohta ma ei jaga, aga konteksti asju asetades sain hästi aru, mida ta mõtles.
/nginx/o/2020/12/08/13519691t1h59f5.jpg)
