Marko Viiding: riiklik sekkumine on ka liberaalsel elektriturul tavapärane tegevus

Marko Viiding (pildil) on 2016. aastal Tartu Ülikoolis kaitsnud doktorikraadi teemal «Elektrikulude mõju riikide konkurentsivõimele» ning tegutseb energeetikasektoris. Foto: Erakogu

Viimastel kuudel on Eestis fookusesse tõusnud järsult kasvanud kulutused elektrile. Ka liberaliseeritud elektriturul on riigil võimalus ja kohustus ette võtta pikaajalise efektiga samme, mis kaitseks riigi konkurentsivõimet ja annaks selle kodanikele kindlustunde – börsisüsteemist loobumata, kirjutab energeetikaekspert Marko Viiding. 

Ajalooliselt on elektriturud olnud täielikult reguleeritud, nii et riik kontrollib kõiki elektrihinna komponente: energiahinda, võrgutasusid ning makse. Nii oli see ka Eestis aastani 2010. Juba aastaks 1991 oli kõigile selge, et reguleeritud hindadel põhinev turukorraldus ei toimi, sest puudub pidev turu tagasiside ning seetõttu oli ka elektrituru liberaliseerimine ainuõige tee.

Pärast elektrituru liberaliseerimist paneb energia hinnakomponendi paika nõudlus ja pakkumine avatud turul – meie jaoks NordPooli elektribörsil. Elektrimüüjad esitavad börsile igaks tunniks ostutaotlusi lõpptarbijatele elektri müümiseks ning elektritootjad pakuvad oma võimsust, kusjuures igal tehnoloogial on erinev hind, sest elektri tootmise kulud on erinevad.

Kõige odavam on elektrit toota taastuvatest allikatest, sest «kütus» ei maksa midagi ning ei teki radioaktiivseid ega süsihappegaasi sisaldavaid jäätmeid, küll aga on tootjal muud kulud nagu teistelgi ettevõtjatel.