Mike Calamus: krüptomaania ehk Mõtteid krüptoraha ohtudest

Virtuaalse krüptoraha Bitcoini kujutis. Foto: EDGAR SU

Krüptovaluuta tulekut saab pidada üheks viimaste kümnendite tehnoloogiaimeks. Paljudele tundus väärtus tulevat tühjast õhust, mille abil on võimalik kergesti rikastuda. Entusiastlikumad uskusid, et tegemist on tulevikurahaga, mille väärtus saab aina üles minna. Pessimistlikumad pidasid seda mulliks, mille tegelik väärtus on olematu.

Tulevik näitab, kumb ennustus lõpuks peale jääb. Kindel on vaid see, et krüptovara koguväärtus on üle kolme triljoni dollari¹, selle tõus/langus mõjutab maailmamajanduse käekäiku ning paljud riigid tahavad muusikat peatada krüptoraha reguleerides või lausa ära keelates.

Mina sobitasin tutvust krüptorahaga 2013. aastal. Tegelesin aktiivselt nii kaevandamise kui ka ostu-müügiga. Kaevandamine ei toonud sel ajal kaasa tohutut elektriarvet ning krüptoraha populaarsus vaid kasvas. Minu orbiidil olid suurtegija bitcoin ja uustulnuk, meemiraha dogecoin. Lisaks oli tegemist hea vaherahaga, millega osta kaupa Hiinast ja Indiast, sest sel ajal oli neis piirkondades raskusi traditsiooniliste pangateenuste kasutamisega, eriti just pisifirmadega arveldamisel. Nüüdseks on mõlemad riigid ühed suurimad keskse kontrollita krüptorahade vastased maailmas². Hiinal on maailma suuruselt teine majandus ja Indiale ennustatakse kümne aasta pärast kolmandat kohta – nende vastuseis krüptorahale võib olla märk krüptoraha valusast kukkumisest lähitulevikus. Kui suurima majandusega riigid lükkavad krüptoime tagasi, saadab see teistele riikidele selge signaali, et keskse kontrollita krüptol pole tulevikku. Sel juhul praegune kõrgele aetud väärtus loomulikult ei püsi ja krüptorahale võib kasutust leida vaid tumeveebis.