Eesti elanikkond vananeb tasapisi. Tõsi, piirkonniti on see väga erinev. Kui Tallinna ja Tartu lähiümbrusse kolivad noored pered, siis Narvat nimetatakse üha sagedamini vanurite pealinnaks, mis pigem noori eemale tõukab. Demograafilised protsessid on linnade loomulik osa ning rahvastik nooreneb ja vananeb lainetena. Kuidas peaks seeläbi muutuma elukeskkond?
Tellijale
Martin Tikk: linn peaks olema elaniku nägu
Siiani meenutatakse helgelt, kuidas 1960., 1970. ja 1980. aastatel kolis Narva palju noori. II maailmasõja järel oli suur meestepuudus, kuna Kreenholmis töötasid peaasjalikult naised. Toona oli mehi elanikkonnast vaid kolmandik. Olukord paranes, kui linna saabus rohkem ehitustöölisi, kaevureid ja vabrikante. Praegu on Narvas naisi vaid kümme protsenti meestest rohkem.