Rainer Kattel: kõrghariduse alarahastamine on Eesti hääbumise algus

Rainer Kattel. Foto: Elaine Perks

Kas saja aasta pärast kirjutavad ajaloolased sellest, kuidas 2010ndatel alguse saanud kõrghariduse alarahastamine pani alguse eesti rahvuse aeglasele hääbumisele või hoopis sellest, kuidas 2020ndatel saavutati ühiskondlik kokkulepe kõrghariduse eelisrahastamises? Küsimus kõlab dramaatiliselt, kuid kõrgharidus, nagu kultuur laiemalt, on valdkond, kus on lihtne kümmekonna aastaga rikkuda eelmiste põlvkondade tehtud tööd ning tulevaste põlvkondade võimalused. Ja olukord Eesti kõrghariduse rahastamisel on väga dramaatiline, kirjutab kolumnist Rainer Kattel. 

Kuna hariduse rahastamine ei ole sammu pidanud majanduse ja palkade kasvuga, on kõrghariduse rahastamises igal aastal vajaka umbes 100 miljonit eurot. Minister Kersna sõnade kohaselt on see viinud olukorrani, kus IKT valdkonnas saab magistrikraadiga tarkvaraarendaja keskmiselt 1300 eurot rohkem palka kui tema õppejõud ülikoolis. Samasuguseid palgakääre