Vahur Laiapea: nad kõik on värdriikide vangid

Režissöör, produtsent ja operaator Vahur Laiapea. Foto: Liis Treimann

Tatjana on noor ilus naine. Abielus. Viieaastase lapse ema. Pärit Makijivkast, Donetskiga sisuliselt kokku kasvanud tööstuslinnast. Ukraina sellest osast, mille Venemaa jõustatud separatistid 7. aprillil 2014. aastal Donetski Rahvavabariigiks kuulutasid. Seda värdriigikest ega selle Luganski-nimelist värdvennasvabariiki ei ole tunnustanud ükski välisriik. 18. veebruaril 2017. aastal allkirjastas Putin ukaasi Donetski Rahvavabariigi ja Luganski Rahvavabariigi poolt väljastatud dokumentide tunnustamise kohta.

Tatjana ja Aleksander pagesid sõja ja võimuhaarajate eest 2014. aastal nagu enam kui miljon saatusekaaslast, jättes maha enamiku oma varast. Maha jäid ka kaks Saksa lambakoera. Tatjana ja Aleksander liikusid kuni 2017. aastani tihedalt edasi-tagasi. Käisid oma Makijivka kodus, elasid seal mõnda aega, pöördusid siis tagasi Dniprosse.

2017. aasta septembris, kui nad jälle Makijivkas olid, Aleksander arreteeriti. Mille eest, ei tea Tatjana seniajani. Aleksander on ametilt ehitaja, tsiviilisik. Süüdistus esitati terrorismis, terroristliku akti ettevalmistamises. Üks süüdistus, mida Tatjana arreteerijatelt hiljem kuulis, kõlas nii: Aleksander valmistus lõhkama pommi koolilaste jõulupeol. Septembris. Vahistamise ajal oli Tatjana ja Aleksandri laps üheksakuune.