Rait Kondor: sealiha tootmine ei tasu Eestis end piisavalt ära

Rait Kondor Foto: Erakogu

Peame jõudma olukorrani, kus Eesti põllumajandustootjatel on oma läänepoolsete ametikaaslastega võrdsed konkurentsitingimused, kirjutab ettevõtja Rait Kondor.

Praegune elektrienergia hinna kriis näitab, et mitmed riskid, mida teatakse, kuid ei teadvustata, võivad millalgi tõeks osutuda. Lisaks energiale tasub tähelepanu pöörata teistele elutähtsatele valdkondadele ning küsida, kas nendes valdkondades on riskid piisavalt hästi kaetud. Üks selline valdkond on meie toiduga varustatus.

Globaliseerunud maailmas, kus väliskaubandus on igapäevaelu üks osa, näib esmapilgul, et toidu hankimine ei ole ju mingi probleem: anna aga tellimus sisse ning kaup tuuakse välismaalt kohale. Kuid siin peab arvestama teatud riskidega. Peamine risk on asjaolu, et logistilised tarneahelad ei toimi mingil põhjusel piisavalt hästi. Olgu selle põhjus siis näiteks energiakriis või sõjaline konflikt, kuid iga riik peab arvestama sellega, mis saab siis, kui kauba tarneahelad katkevad.

Sellele pöörab tähelepanu ka maaeluministeerium, mis sedastab «Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030», et Eesti põllumajandus- ja toidusektor on strateegiliselt tähtis igapäevase toidujulgeoleku tagamisel. Nii et ei tekiks nagu küsimustki, kas riigivalitsuse tasandil on toidujulgeoleku olulisust tähtsustatud või mitte. Lisaks sellele on veel üks aspekt, mida tänapäevastes poliitilistes suundumustes peame silmas pidama: olukorras, kus läänemaailmas käib võidujooks CO₂ emissioonide vähendamiseks, tekib küsimus, kas toidu importimine kauge maa tagant on mõistlik viis maailma keskkonnaeesmärkide poole liikumisel.