Mari Klein: meie missioon on üksteist hoida

Mari Klein Foto: LIIS TREIMANN /PM/SCANPIX BALTICS

Ma ei tundnud Madis Millingut. Aga elada teda teadmata ei olnud tänapäeva Eestis võimalik. Kui teekond komödiandist poliitikuks ei saanud jääda märkamata, siis see, et ta oli eeskujulik kaitseliitlane ja vabatahtlik päästja, ei pälvinud nii suurt tähelepanu. Sageli teevadki inimesed kõige tähtsamaid ja tänuväärsemaid asju tasapisi ja tasakesi, kirjutab arvamustoimetaja Mari Klein.

Ometi raputas küllap paljusid Millingu lahkumise ja järelehüüete puhul kõige enam just see osa. Mismoodi üks eesti mees pühendas end teistele, piltlikult öeldes esmalt püünel rahvale, hiljem kulisside taga riigile. Oma kodukohale, kogukondlastele ja mõttekaaslastele.

Lugesin kolm korda üle lauset, kus kirjutati, kuidas ta oli öösel vabatahtliku päästjana valves ja läks hommikul riigikokku. Kuueni valves, et jõuda poole kümneks istungile?! Vahel valves kogu nädala. Ning riigikogu ja päästetöö ei olnud tema elus kaugeltki kõik. Tõsi, rahulikul ajal saavad ka päästjad valves olles puhata, aga pinge on ometi peal, ja mentaalne valmisolek igal hetkel püsti hüpata, et hädasolijale appi joosta. See nõuab raudset tervist ja tohutut tahet, mis on ilmselt omane militaarmaailmale, aga küllap ka pääste. ja meditsiinitöötajaile, kes teevad oma tööd missioonitundega.