Ketlin Peterson ja Nele Laas: vilepuhumist ei maksa karta

Elizabeth Holmes kohtuistungil San Joses, Californias. Holmesi kaasus kasvas välja vilepuhumisest. Foto: Vicki Behringer/Scanpix

Vilepuhuja direktiiv on ettevõtluskeskkonnale kasulik ja vähendab korruptsiooni, kirjutavad advokaat Ketlin Peterson ja jurist Nele Laas.

Poleemika nn vilepuhuja eelnõu ümber ei näi vaibuvat, vaid kogub üha hoogu juurde. Kõlama on jäänud, justkui halveneks eelnõu vastuvõtmisel ettevõtete sisemine õhkkond ja ettevõtluskeskkond tervikuna. Peamise põhjusena tuuakse välja regulatsiooni totaalne haare, millega luuakse anonüümsetele ja konfidentsiaalsetele teavitajatele kaitsev süsteem, mis justkui viiks meid tagasi nõukogude aega. Ometi on teada, et mitmed globaalsed suurettevõtted, sh Microsoft, Apple ja H&M, on sarnast mehhanismi kasutanud vabatahtlikult juba aastaid. Vaatame, millised võiksid olla vilepuhuja-süsteemi kasutegurid ettevõtjatele, töötajatele ja ühiskonnale laiemalt.

Julgustada töötajaid sõna võtma ja rikkumistest teavitama on pettuste, korruptsiooni ja ebaeetilise käitumise vastu võitlemise peamine meede. Ainuüksi rikkumistest teavitamise süsteemi olemasolust võib piisata, et inimesi ebaseaduslikest tegevustest eemale hoida, vähendades seega oluliselt pettuse toimepanemise ohtu. Uuringute tulemusel on leitud, et töötajate tagasiside on parim viis nõuetele vastavuse rikkumiste tuvastamiseks. Kogemused näitavad, et ettevõtted kaotavad pettuste tõttu umbes seitse protsenti oma aastasest tulust (vt Whistleblowing Report 2019).