Vladimir Juškin: miks Putin NATOt kardab

Balti Venemaa-uuringute keskuse direktor Vladimir Juškin. FOTO: Sander Ilvest/pm/scanpix Baltics Foto: SANDER ILVEST/PM/SCANPIX BALTICS

Kui Roskosmose peadirektor Dmitri Rogozin soovitaks president Vladimir Putinil paariks päevaks kosmosesse lennata (et teha näiteks​ ISSi äkk-kontrolli), siis veenduks Kremli peremees taas kord, et tema rakettide ja tuumarelvadega hirmutamise poliitika on tark ja ettenägelik, nendib Baltimaade Venemaa-uuringute keskuse juht Vladimir Juškin.

Kosmoselaeva illuminaatorist välja vaadates võib Putin kergesti veenduda, et tänapäeva Venemaa on pindalalt maailma suurim riik (hõlmab umbes 1/9 kogu planeedi maismaast). Tähelepanelikult vaadates märkab ta aga, et Venemaa on tiheda taigaga kaetud «kõrb», sest 4/5 kogu elanikkonnast elab riigi Euroopa-poolses osas. Venemaa püsielanike arv 2021. aasta 1. novembri seisuga – muidugi kui Putin Rosstati andmeid usaldab – on 145,7 miljonit inimest. Kremli administratsiooni tarkpead ütlesid talle enne starti, et pole vaja vaadata illuminaatorist vasakule ega ka paremale. Nüüd on selge, miks.

Venemaa Föderatsioonist vasakul asub «kollektiivne lääs» (EL, Ühendkuningriik, USA ja Kanada). See on poliitiliselt ja majanduslikult tihedalt lõimunud ala, kus elab umbes miljard inimest. Venemaast paremal on veelgi tihedamalt lõimunud ala – 1,5 miljardi elanikuga Hiina. Selles optilises süsteemis on Venemaa väike riik (ainult kaks kolmandikku Pakistani või Nigeeria elanikkonnast). Politoloog Kirill Rogov nimetab Venemaad väga pikaks ja väga hõredalt asustatud «Euraasia maakitsuseks» Euroopa ja Aasia vahel. Seejuures teevad mõned presidendi nõunikud ettepaneku integreeruda Euroopaga, teised – Aasiaga. Ent samal ajal saab Venemaast kas ühe või teise noorem partner (2021. aasta seisuga asub Venemaa maailma suurimate majanduste edetabelis 12. kohal).