JUHTKIRI ⟩ Saared on osa Eestist

Päeva karikatuur 03.02.2022 Foto: Urmas Nemvalts

• Praamipiletite 40-protsendiline hinnatõus tekitab saartele probleeme
• Võib eeldada, et tuleval suvel sõidab saartele vähem inimesi
• Ka silla ehitamise võimalus peaks olema tõsiselt valitsuse töölaual

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsus tõsta Eesti suursaartele viivate parvlaevade piletihindu näitab regionaalpoliitilist vildakust ja halba suhtlusoskust.

Läbirääkimised saareelanikega veel käisid, kuid ometi teatas ministeerium piletihinna tõusust. Nii saarlased, muhulased kui ka hiidlased esitasid oma vastulaused 40-protsendilise hinnatõusu kohta, kuid paistab, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium käitub kui koloniaalvõim, kes kolooniate endi hoiakutest ei hooli.

Probleem on regionaalmajanduslik. On selge, et kui parvlaeva pilet hakkab maksma viieliikmelisele perekonnale suurusjärgus 70 eurot, mõeldakse ikka enne hoolikalt, kas tasub Muhusse, Saaremaale või Hiiumaale sõita. Seega võib ülima tõenäosusega eeldada, et suursaartele sõidab pärast hinnatõusu tuleval suvel vähem inimesi.

See aga tähendab ka vähem tarbijaid. On ju paljud Muhus, Saaremaal ja Hiiumaal tegutsevad ettevõtted hooajapõhised või avavad peale põhitegevuse suvel veel mingi kõrvaltegevuse, et turistide pealt raha teenida. Et aga kohalikele piletihinnad ei tõuse, tähendab, et hinnaerinevused kohalike ja mujalt tulnute vahel suurenevad, missugune asjaolu võib tekitada paksu verd.

Kui Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad asus 2016. aastal sõitma Eesti suursaarte ja mandri vahel, loodeti palju, et eelmise vedaja Saaremaa Laevakompanii probleemid ei kordu. Lõpevad väljapressimistaktika, pikad järjekorrad sadamates ja laevad muutuvad paremaks.

Püsiühenduse otsingud meenutavad küll üht prantsuse muinasjuttu lollide külast, kus otsustati minna Kuule.

Ei saaks öelda, et praamiliiklus poleks üldse toiminud. Kuid hinnatõusu väljakuulutamine ilma saareelanikega konsulteerimata viitab jällegi monopolile. Hoiatava näite piiri peal tegutsemisest pakkus juhtum eelmisest suvest, kui Tõll sõitis vastu Kuivastu kaid ja oli mitu nädalat rivist väljas. Regula ei suutnud Tõllu asendada ja suuremat tagavaralaeva polnud kuskilt võtta.

Postimees on juba varem viidanud, et suursaarte praamiühenduse korraldamise riigi kätte andmine polnud parim plaan. Samal ajal oli Tallinna Sadama tütarettevõtte TS Laevad 2020. aasta müügitulu 29,7 miljonit eurot ja tegemist on riigile väga kasumliku ettevõttega.

Üks lisavõimalus on taas mõelda tõsisemalt püsiühendusele ehk Muhusse viivale sillale, kust saaks edasi sõita Saaremaale. Paar aastat tagasi tegi ettevõtja Raivo Hein ettepaneku, et sild võiks viia Saaremaalt ka Hiiumaale. Aga sinnapaika see plaan jäigi.

Püsiühenduse otsingud meenutavad küll üht prantsuse muinasjuttu lollide külast, kus otsustati minna Kuule ja hakati selleks vaate üksteise peale ajama. Asi lõppes muidugi vaadihunniku kokkukukkumisega, kui üks loll kõige alumise vaadi ära tõmbas. Püsiühenduse võimalikkust on uuritud praeguseks juba aastakümneid, moodustatud igasuguseid töörühmi, aga mida ei ole, on sild.

Nii turumajanduse ja konkurentsireeglite kehtimise tagamine praamiühenduse puhul kui ka silla ehitamise võimalus peaksid olema tõsiselt valitsuse töölaual. Praegu aga tundub, et kumbagi võimalust tõsiselt ei kaaluta.