Rauno Matvejev: Eesti välispoliitika eesmärk näib olevat Venemaale koht kätte näidata

Rauno Matvejev, välisuudiste toimetaja Foto: Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix Baltics

Hiljuti lahvatanud «skandaal» seoses sellega, et Saksamaa keelavat Eestil toetada Ukrainat relvastusega, näitab hästi, kuidas kahe riigi erinev ajalooline kogemus kujundab kaitse- ja julgeolekupoliitika eliidi mõtteviisi ning sellest lähtuvalt ka välispoliitikat.

Ses mõttes pole ka üllatav, et Saksamaa seisukoht on saanud Eestis enamasti kriitika osaliseks: kuidas küll on võimalik, et sakslased Ukrainat ei toeta? Kas nad siis ei teagi, et Venemaa on paha? Muidugi toetavad sakslased Ukrainat, rohkem kui Eesti, ning ka Venemaa suhtes pole nad nii sinisilmsed, kui meile meeldib mõelda.

Soome president Tarja Halonen on tabavalt öelnud, et Eesti suhteid Venemaaga võib iseloomustada kui traumajärgset stressi. Pole üllatav, et see naelapea pihta tabanud väljaütlemine sai võimukoridorides tugeva kriitika osaliseks. See läheb vastuollu Eestis valitseva välispoliitilise nägemusega Venemaast, mis on oma olemuselt väga lihtsakoeline: Russia bad, Venemaale tuleb pasunasse anda ja ajaloolise ebaõigluse eest kätte maksta.