:format(webp)/nginx/o/2022/01/31/14338464t1h9b3a.jpg)
- Energiakulu doteerimine toetustega pole jätkusuutlik
- Riik peaks inimesi toetama energiasäästuekspertiisiga
- Tuleb tegeleda roheliste tootmisvõimsuste ja süsteemse energiasäästuga
Kahtlen energiatoetuste maksmise mõttekuses ning näen selles mitmeid probleeme, sest kulutamise doteerimine toetustega loob pretsedendi, mis pole jätkusuutlik, kirjutab Erkki Laaneoks (SDE).
Elektri hind on kõikunud suures vahemikus mitmesuguste asjaolude kokkulangemise tõttu. Harjumatult kõrge hinna tõttu sai enamik tarbijaid märksa kopsakamaid elektriarveid. Arutletakse palavikuliselt selle üle, kuidas võiks inimesi elektriarvete maksmisel toetada.
Samas, kas ikka on õige maksta toetusi või saaks teha kuidagi teisiti ja ehk ka mõistlikumalt?
Julgen kahelda energiatoetuste maksmise mõttekuses ning näen selles mitmeid probleeme.
Energia kulutamise doteerimine toetustega loob pretsedendi, mis ei ole jätkusuutlik.
Inimesed teadsid, et elektritootmisvõimsusi on vajaka ja hinnad kerkivad. Miks nad lühikeseks ajaks oma tarbimist ei vähendanud? Sellega oleksid nad ise vähendanud oma elektriarvet ja lõpuks sõltub ka üldine elektri hind sellest, kui kalleid tootmisvõimsusi on vaja käivitada. Seega polekski hind nii kõrgele tõusnud.
Osa inimesi siiski vähendas või lükkas edasi oma energiatarbimist tänu planeerimisoskusele ja mugavuse arvel. Nende suhtes on ebaõiglane, kui teised nüüd energiatoetusi saavad.
Rohepööre ei tähenda mitte ainult energiatootmise suurendamist rohelisel moel, vaid ka säästlikumat energiatarbimist.
Toetusteks makstav raha saab tulla vaid millegi muu arvelt. Seoses pandeemiaga on riik niigi ebatavaliselt suure finantssurve all. Toetuste nõudjad peaksid esmalt tegema konkreetseid ettepanekuid, mille arvelt vajalik rahasumma võtta. Paraku pole see populismi puhul tavaks.
Samas on meil vaja lahendusi, mis vaataksid tulevikku ja arvestaksid sellega, et paljudel inimestel võib tõepoolest olla raskusi energiaarvete tasumisega. Minu arvates oleksid mõistlikud järgmised sammud.
Igasugune energiatoetuste maksmine lõpetatakse ja tarbijatel võimaldatakse praeguses erakordses olukorras valitsuse otsusega raskuste ületamiseks ajatada energiaarvete maksmist piiratud ajaks. Võime arvestada sellega, et muudel aastaaegadel pärast talve on eelkõige elekter märksa odavam. Arveldamisega võiksid tegeleda arvete esitajad, kes saaksid arveid madala intressiga ajatada ning vajadusel küsida riigilt abi likviidsuse tagamiseks. Nii väheneb üldine halduskoormus märgatavalt ja jääb kehtima põhimõte, et oma kulutusi tuleb planeerida ja nende eest ise tasuda.
Toetuste nõudjad peaksid esmalt tegema konkreetseid ettepanekuid, mille arvelt vajalik rahasumma võtta.
Riigil tuleb inimesi toetada sellega, et nad saaksid osaliselt või täielikult riigi toega kutsuda koju energiasäästueksperdi, kes nõustaks neid piiratud aja jooksul ja koostaks neile ülevaate selle kohta, kuidas energiasäästu suurendada. Nii keskendutakse pigem jätkusuutlikkusele ja inimestel oleks eksperdinõust praktiline kasu.
Liiga palju on meil keskendutud sellele, kuidas lisada tootmisvõimsusi vastavalt vajadusele. Vaja on mõelda ka tarbimisvõimsuse skaleeritavusele. Igal tasandil tuleks analüüsida, mille arvelt saaks elektridefitsiidi tekkimise ja hindade kerkimise korral säästa. Näiteks kohalikud omavalitsused saavad välja lülitada suure osa tänavavalgustusest, kuivõrd praegu põlevad need osaliselt ka päris valgel ajal. Töötajad saavad ametiasutustes pärast tööpäeva lõppu oma arvutid kinni või unerežiimile panna. Asutustes võiks korraldada energiasäästutalgud, kus tehakse ajurünnakuid energiakasutamise vähendamise viiside kohta. Neid tähelepanekuid saab hinnata ja seejärel viiakse paremad ettepanekud ellu.
Ka asutus peaks saama küsida nõu energiasäästueksperdilt või leida abi vastavast portaalist, kus on antud vastused korduma kippuvatele küsimustele. Nõnda saame summutada hinnatippude tekkimist.
Riik ei ole piisavalt ettenägelikult tegelenud roheliste tootmisvõimsuste ega süsteemse energiasäästuga. Siiski on näha, et kriisi ajal on tuuleparkide jms rajamist takistavaid bürokraatlikke pudelikaelu hakatud üle vaatama.
Loodetavasti on see kriisihoog piisavalt tugev asjalike muutuste tegemiseks. Kriis tähendab ühtaegu nii ohtu kui ka võimalust. Kasutame selle võimaluse siis ära.