Eva-Maria Liimets: Eesti diplomaatia küpsuseksam – ÜRO Julgeolekunõukogu aastail 2020–2021

Eva-Maria Liimets Foto: TOMS KALNINS/EPA/Scanpix

Uue aasta saabudes sai selleks korraks läbi Eesti töö ÜRO Julgeolekunõukogus. Kolmkümmend aastat pärast meie ÜRO liikmeks võtmist saime ajaloolise võimaluse jätta jälg maailmapoliitika keskpunkti. Sinna jõudmisele eelnes pikk tee, mille jooksul leidus ka küllalt palju kahtlejaid.

Miks ometi jätkub riike, kes nõukogu töös osaleda tahavad ning sinna ikka ja jälle uuesti kandideerivad? Näiteks Saksamaa on valitud liikmena julgeolekunõukogus töötanud kuus korda, Rumeenia, aga ka meie lähedane naaber Põhjalast Norra neli korda.

ÜRO põhikirja järgi lasub julgeolekunõukogul vastutus rahvusvahelise rahu ja julgeoleku küsimustes ning nõukogu otsused on kõigile liikmesriikidele siduvad. Seega on see faktiliselt maailma kõige olulisem mitmepoolse diplomaatia foorum ja kriisidiplomaatia keskus. Kõigil riikidel on õigus ja kohustus osaleda rahu tagamises ning rahvusvaheliste kriiside ohjamises, nagu tegi viimased kaks aastat ka Eesti.