Tehtud on küll märkimisväärseid edusamme, kuid sageli on protsessi aeglustanud planeeringute venimine ja eelarveprobleemid, mis on seotud roheprojektide suure kapitalimahukusega. Kuigi rohepöördes on teejuhiks erasektor, on roheenergia tehnoloogiaga ja turuga kaasas käiv ebakindlus sageli nõudnud riiklikke toetusi, hinnatagatisi või muud abi, et projektid oleksid rahaliselt tasuvad. Nagu hiljutine Euroopa rohelepe näitas, liiguvad asjad üldiselt õiges suunas, kuid kuna poliitikud on tavaliselt suhtunud rohepöördesse kui pikaajalisesse ettevõtmisesse, ei ole sellega piisavalt kiiresti edasi mindud.
Telli nädala põnevamate arvamuslugude ülevaade e-mailile
Liitu uudiskirjaga Arvamus
Martin Ehala
See on nüüdseks muutunud. Ülemaailmne energiakriis teeb kõigile selgeks, et status quo enam ei toimi ja et järgmisel kümnendil seisame põhimõtteliselt vaid kahe valiku ees. Kuna me ei saa reaalselt sundida inimesi ja riike lähitulevikus vähem energiat kasutama, peame tegelema ka energiavõrrandi pakkumise poolega, kiirendades oluliselt tempot, millega investeerime rohelise energia tootmise võimekusse (aga ka energiatõhususse ja -salvestusvõimalustesse), või lepime sellega, et aeglustame tempot, millega me vähendame fossiilkütuste kasutamist.