:format(webp)/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
/nginx/o/2008/07/02/53554t1h8835.jpg)
Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi siiski toetab peaminister Andrus Ansipit.
Marti Aavik: uskumatu, aga tööandjate liit toetab ikkagi Ansipit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas muidu oleks nii kogenud ja tark inimene öelnud intervjuus Eesti Päevalehele (17.02), et Ansipil tuleks Putinilt õppida nimelt kodanikuühiskonnaga suhtlemist ja kaasamist?! On ju päevselge, et ajakirjanik mängib kaks eestlaste jaoks sedavõrd tugevat märki nagu Ansip ja Putin pealkirjas välja, kui intervjueeritav need talle kandikul ette toob.
Putin kui kodanikuühiskonna kaasamise etalon lisab muidugi veel erilist vurtsu ja kontrasti, sest selline kujutlus Venemaa peaministrist ei lähe kokku ei Eesti inimeste hoiakutega ega sõltumatute rahvusvaheliste organisatsioonide hinnanguga kodanikuõiguste olukorrale Venemaal.
Sõltumata sellest, kas Putin oli mingil konkreetsel koosolekul vagur kuulaja või ülbe põrpija ning kui pikki loenguid Ansip telefonis peab või mida ütleb, paigutub Veskimäe toodud võrdlus inimeste jaoks konteksti.
Väga kaval trikk Veskimäe poolt Ansipi toetuseks ja samas uskumatult ennastohverdav!
Küllap siis on jõutud tööandjate majas veendumusele, et Andrus Ansip vajab mainekujunduslikku tuge pärast segadust fooliumist mütsikestega. Aga miks on tarvis just nii – iseennast rahva pahameele tulejoonele seades – toetust avaldada?
Üks vandenõuteoreetik väitis, et niisugusel paradoksaalsel viisil tahetakse sillutada tagasiteed kolmepoolsetele läbirääkimistele – keeruline, veider, aga mitte ju päris võimatu, või mis?