T, 6.12.2022

JUHTKIRI ⟩ Kas omikron on nohu?

Postimees
Kas omikron on nohu?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 12
Päeva karikatuur 27.01.2022
Päeva karikatuur 27.01.2022 Foto: Urmas Nemvalts
  • Taani kavatseb kõik koroonapiirangud 1. veebruarist lõpetada
  • Taanis on vaktsineeritute ja tõhustusdoosi saanute osakaal suurem kui Eestis
  • Eestis on omikrontüve levik alles algusjärgus

Valitsuse teadusnõukoja uus juht Toivo Maimets on öelnud, et peaaegu kõik inimesed põevad lõpuks koroona läbi, aga küsimus on selles, kuidas keegi on haiguseks valmistunud ja kas ta on vaktsineeritud või mitte.

Samal ajal hoiatas ta hoogsalt levinud omikrontüve kergesti võtmast. Kui haiglasse sattumise tõenäosus on sellega kolm korda väiksem kui deltatüve puhul, siis on see ikkagi väga suur terviserisk.

Uus reaalsus on viiruskandjate enneolematu hulk. Samal ajal levib seisukoht, et selle nohu-köha puhul pole piiranguid enam vaja. Näiteks Taani kavatseb kõik piirangud 1. veebruarist lõpetada.

Siin ei saa mööda minna mitmest asjaolust, mis on Taanis teisiti kui Eestis. Neist kõige kaalukam on see, et vaktsineeritute ja tõhustusdoosi saanute osakaal on seal oluliselt suurem kui meil. See aga tähendab, et omikrontüve levik, mis meil on alles algusjärgus, võib Eestis endaga märksa tõsisemaid probleeme kaasa tuua. Ja deltatüvi pole veel taandunud.

Sellepärast on mõistetav, miks teadusnõukogu ei kiirustanud piirangute mahavõtu või vaktsineerimistõendist loobumisega. Vara veel.

Samal ajal on üsna selgelt näha, et omikrontüvi muudab senist arusaama viiruse olemusest. Enam pole võimalik nakatumisahelaid jälitada, fookus kandub haigusele ja riskirühmadele.

Sõnum, et vaktsiinid annavad parima kaitse, on küll kulunud, aga endiselt tõene ja esiletoomist väärt.

Meil räägitakse palju testimisest, ent praeguse leviku puhul kannavad viirust väga paljud, kes seda ei tea ja kes ei tule selle pealegi, et testi teha. Testimine on edaspidi mõtestatud eeskätt riskirühmade puhul.

Riskirühmade üks peamine kaitse, tõhustusdooside tegemine, on aga kuidagi toppama jäänud. Sõnum, et vaktsiinid annavad parima kaitse, on küll kulunud, aga endiselt tõene ja esiletoomist väärt.

Paradigmamuutustega on ikka nii, et need külvavad segadust. Ühed tormavad ajast ette, näiteks piirangute kohest lõpetamist nõudes, ja teised jäävad sellest maha. Ikka on hulk inimesi, kes leiavad, et neid on petetud, kui vaktsiin nakatumist ära ei hoidnud, sest algul nii ju «lubati». Et surmatõve asemel tuligi nohu – seda ei panda enam tähele.

Protsessi juhtimise seisukohalt on endiselt suurim viga ajada teadmispõhine ja poliitiline otsustusmehhanism omavahel sassi. Keskerakonna esimees Jüri Ratas leidis äsja hüpikpopulismi korras, et kiirtestid tuleb koroonatõendina tagasi tuua. Teadusnõukoda pidi meenutama, et test tõestab nakkusohutust, kuid ei kaitse haiguse eest.

Mõni aeg tagasi viis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart koolid ühekorraga koduõppele, kuigi haridusministeerium selleks vajadust ei näinud. «Mina tean kõike» stiilis soolo oli seegi.

Nüüd on Tallinn aga silmitsi hoopis enneolematu probleemiga, kus haigestunud õpetajaid on nii palju, et õppetöö korraldamine satub küsimärgi alla. Koos koolijuhtidega otsustas linn seekord tsentraalseid meetmeid mitte kasutada, jättes lahendused iga kooli enda leida. Mõistlik.

Mõistlik on ka see, kui asjatundjad hindavad ja siis poliitikud otsustavad, mitte vastupidi. Ükski poliitik ei peaks esinema superkangelasena, kes koroona üle võitu tähistab. Vähemalt mitte senikaua, kuni teadusnõukoda näeb olulisi riske.

Märksõnad
Tagasi üles