Rain Epler: CO2 jõel on kallas ühel pool

Rain Epler Foto: Sille Annuk/Tartu Postimees

Ametnikud ja paljud poliitikud levitavad meil innukalt müüti sellest, kuidas CO2 kvootide müügist teenitud tulu kasutamisele on kehtestatud jäigad piirangud ning liikmesriigil puudub vabadus otsustada, kuidas neid tulusid kasutada, kirjutab endine keskkonnaminister Rain Epler (EKRE). 

Euroopa Liidu liikmesriikidele tõi CO2 kvootide müük 2021. aastal varasema aastaga võrreldes 15 miljardit eurot lisatulu. Eesti riik teenis 106 miljonit eurot rohkem kui 2020. aastal. Millegipärast tahavad ametnikud ja valitsus rahajões voolava tulvaveega ainult endapoolset kallast üle ujutada, jättes ettevõtjad ja inimesed kuivale. Hämatakse nii numbritest kui lisatulu kasutamise võimalustest rääkides.

2021. aasta riigieelarve seletuskiri ütleb, et lubatud heitkoguse ühikutega (rahvakeeli CO2-kvootidega) enampakkumiste süsteemis kauplemisest saadav tulu on 86,3 miljonit eurot. Lisaks öeldakse, et «vähenemine on tingitud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemistulu prognoosi 21,5 protsendisest langusest». See on päris kõnekas tekst, mis näitab ametnike ebaprofessionaalsust või ülimat küünilisust. Nimelt oli 86,5 miljonit eurot kvoodimüügi tulu teenitud juba 2020. aasta 24. augustiks ning sama aasta 29. septembriks, mil valitsus riigieelarve kinnitas ja riigikogule üle andis, küündis tegelik müügitulu juba saja miljoni euroni. Kvoodi hind oli pikka aega stabiilselt püsinud 25 eurot/t ümber ning keegi ei arvanud, et tulevikus hakkaks kvoodi hind langema. Tekib küsimus, miks analüüse ja prognoose tegevad ning riigieelarvet koostavad ametnikud selle numbri 2020. aasta sügisel nii madalaks prognoosisid?