Carina Paju: miks me kaitseme rikkumisest teavitajaid?

MTÜ Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju Foto: Tairo Lutter

Aasta alguses jõudis riigikokku rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu, mis kaitseb töökontekstis toimunud ebaseaduslike tegevuste kohta teavitanud isikuid. Esialgse kava kohaselt jõustub seadus 1. juunil. Enamikule avalikele asutustele ja üle 250 töötajaga juriidilistele isikutele tekib kohustus rakendada vihjeliin ning mehhanism teavitaja kaitseks. 50–249 töötajaga isikutel on aega 17. detsembrini 2023, kirjutab Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju.

Kuigi rikkumiste sisu on aja jooksul muutunud, ei ole ilmselt olnud aega, kus rikkumistest teavitamist ei eksisteerinud. Vastava seadusandluse leiame juba Vana-Roomast. Olukorras, kus riigil polnud toimivat politseijõudu või prokuratuuri, oli kodanike roll võimudele kuritegudest teada anda. Kuritööst informeerinud inimesele (delator) pakuti tasu – osa kuritegelikul viisil saadud tulust või süüdi oleva isiku varast, kuni kodakondsuse või senatikohani. Kuigi Cicero kitsendas teavituste sisu, et välistada tühiseid vihjeid, viis süsteem Rooma impeeriumi ajal korruptsioonini, kus valeteavitusi tehti selleks, et saada osa rikkurite varast või kinnistada paranoilise valitseja võimu. Kuigi valeteavitajat ootas seaduse järgi karistus, sai ta valitseja soosingus olles vahel hoopis rikkaks ja võimukaks.