R, 9.12.2022

Rainer Kattel: energiahindade sõltumine börsist ei ole mõistlik ega jätkusuutlik

Rainer Kattel
, Londoni Ülikooli Kolledži ja TTÜ professor
Rainer Kattel: energiahindade sõltumine börsist ei ole mõistlik ega jätkusuutlik
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 8
Rainer Kattel.
Rainer Kattel. Foto: Elaine Perks
  • Meil on suur usk üksikisiku võimesse langetada õigeid valikuid
  • Energiapakettide valik eeldab paraku head turu tundmist
  • Energeetika on valdkond, kus üleöö on muudatusi raske teha

Valitsuse valuliselt saavutatud kokkulepe energiahindade järsk tõus tarbijatele mingil määral kompenseerida on tervitatav, samas on tegemist ajutise lahendusega. Energiahindade sõltumine börsist, kus on püsivalt suurem nõudlus kui pakkumine, ei ole mõistlik ega jätkusuutlik. Samas on seesugune börsikultus omane meie tänasele majanduskorraldusele paljudes eluvaldkondades, kirjutab kolumnist Rainer Kattel. 

Meil on liiga suur usk üksikinimese võimesse ja võimalusse langetada õigeid valikuid. Retoorikas kõlab selline liberalism kenasti, kuid praktikas kipub see pigem ebavõrdsust suurendama. Näiteks energiapakettide valik eeldab head turu tundmist, mille muudab aga absurdseks see, kui tarbija saab oma paketti vahetada ainult korra aastas, samas kui börsihind muutub iga päev.

Sama probleemi näeme tänases pensionisüsteemis, kus II samba fondide valik eeldab teadmisi rahvusvahelistest börsidest, samas tarbijana on meie võimalused börsimuutustele kohe praegu reageerida piiratud. Jah, võime fonde vahetada, aga ka see eeldab fondide põhjalikku tundmist. II samba reform pidi samuti suurendama valikuvabadust, ent reaalsuses näeme, et kasvab hoopiski tänaste vajaduste rahuldamine tuleviku pensioni arvelt.

Lisaks on pensionisüsteemi sisse kirjutatud, et tänased sissetulekute erinevused jäävad püsima ka pensionieas, kuna II samba sissemaksed on seotud palgaga. Seega võime ette kujutada paljude inimeste halba üllatust lähiaastakümnetel, kui nendeni jõuab esimene pension. See saab oleme sarnane praeguse elektriarve šokiga.

Ka meie demokraatia on börsile sarnane: arvamused muutud kiiresti, vähesed mõistavad tehtavaid valikuid ning võidavad need, kellel juba niigi läheb hästi.

Tarbijana peame samuti pealt vaatama kõrget inflatsiooni ja sellega leppima. Majanduskeskkonnas, mis kummardab liigselt börsipuuslikke, on tavatarbija paratamatult kannataja. Ja kellel ei ole olulisi varusid, peavad hakkama üha rohkem oma tarbimist vähendama. Inflatsioon on kiirenenud kogu euroliidus ning kuna oleme suure rahaliidu osa, puuduvad meil sisuliselt vahendid hindu ohjeldada. Rahandusministri mõttekäik, et praeguses olukorras peaks valitsus rakendama eelarve kärpeid, tabaks tõenäoliselt jällegi enam vähem teenivaid. Tarbija huvide kaitse on selgelt vähem tähtis kui suurettevõtete käekäik.

Valitsus loodab ilmselt, et peagi taastuvad pandeemia tõttu surve all olevad tarneahelad ja rahunevad energiabörsid. See võib nii minna, võib ka mitte. Ehku peale valitsemise tõttu kannatavad need, kellel niigi keerulisem. Energeetika on valdkond, kus üleöö on muudatusi raske teha. Samas näeme, kuidas pingestuva julgeoleku olukorra taustal leidis valitsus üleöö märkimisväärseid vahendeid riigikaitsesse. On kaheldav, kas need 380 miljonit meie tänast julgeolekut tegelikult parandavad.

Kui kõrvutada aga investeeringud taastuvenergiasse, millest võidaks nii tavatarbijad kui ettevõtjad, siis on arvud oluliselt väiksemad. Näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskuse jagatud toetused olid möödunud aastal kolm korda väiksemad. Eesti Energia kontserni kuuluv Enefit Green võttis möödunud aastal tuuleparkidesse investeerimiseks 130 miljonit eurot laenu.

Meil peaks vähemalt olema võimalus kiiresti muutuvas olukorras neid prioriteete laiemalt arutada. Jah, võime öelda, et riigikogus arutati möödunud nädalal. Kui mitu lehelugejat on aga oma parlamendisaadikuga arutanud, miks ja milliseid valikuid tehakse? Ka meie demokraatia on börsile sarnane: arvamused muutud kiiresti, vähesed mõistavad tehtavaid valikuid ning võidavad need, kellel juba niigi läheb hästi.

Märksõnad
Tagasi üles