Henri Zeigo: hüpikpopulistid ühiskonna kallal

Henri Zeigo. Foto: Sille Annuk

Üha enam kasvab minus veendumus, et populism ei ole pelgalt ideoloogia või maailmavaade, mis mängib edukalt «eliidi» ja «rahva» mõiste vastandumisega, vaid kui kasu eesmärgil teostatav strateegia.

Ajakirjaniku ja meediauurija Peter Pomerantsevi sõnul võimendab populismi kui strateegiat sotsiaalmeedia olemus. Ta soovitab seal toimuvat jälgida mainemeistri vaatenurgast. Inimesed on sotsiaalmeedias jagunenud erinevateks gruppideks: looduskaitsjad vahetavad mõtteid omas inforuumis, lapsega pereemad teises ning militaarfännid ja teatrirahvas leiavad oma huvidele vastava kogunemiskoha.

Kui poliitiline erakond tahaks nüüd teha valimiskampaaniat, mille eesmärgiks on pöörduda erinevate gruppide poole täiesti erineval moel, siis ootuspärase valimiskäitumise saavutamiseks tuleb sel luua mingisugune suur ja tühi identiteet, mis vastaks enamiku huvirühmade ootustele. Mõisted «rahvas» ja «paljud» on kahtlemata levinumad variandid selleks puhuks, mis töötab eriti hästi siis, kui on loodud ka vaenlase kuvand.