Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

AK Toomas Toomsalu: tere tulemast Malthustani (1)

Copy
Inglise demograaf ja majandusteadlane Thomas Robert Malthus (1766–1834) on tuntud oma pessimistlike, kuid mõjukate vaadete poolest. Nende tõttu kutsuti teda ka hüüdnimega Dismal Science (sünge teadus).
Inglise demograaf ja majandusteadlane Thomas Robert Malthus (1766–1834) on tuntud oma pessimistlike, kuid mõjukate vaadete poolest. Nende tõttu kutsuti teda ka hüüdnimega Dismal Science (sünge teadus). Foto: foto: John Linnell/wellcome Collection Gallery

Talibanid tulevad ja lähevad, Afganistani probleemid jäävad kestma, võiks Jossif Stalini ütlust Hitlerite ja Saksamaa kohta mugandada. Pikemas vaates pole oluline, kas riiki valitseb Taliban või mõni teine režiim. Nii praeguse totaalse viletsuse ja näljahäda kui ka paljude teiste Afganistani painavate suurte probleemide juured on otsapidi demograafias.

Selle mõistmiseks tuleb pöörduda inglise demograafi ja majandusteadlase Thomas Robert Malthuse poole. 18. sajandi lõpus avaldas Malthus kirjutise «Essee rahvastiku alustest», milles tõi välja seose: kui rahvastik kasvab geomeetriliselt (2, 4, 8, 16 jne), siis ressursside (tema ajastu oludest tulenevalt põllumajandussaaduste ehk lihtsamalt toidu) tootmine aritmeetiliselt (1, 2, 3, 4 jne). Lihtsamalt öeldes tähendab see, et rahvaarv kasvab kiiremini kui rahva võime toota toitu. Malthuse lõksuks nimetakse olukorda, kus kasvav rahvaarv võimaldab suurendada ressursside tootmist, mis mõneks ajaks kasvatab heaolu. Mingil hetkel saab aga ületatud tasakaalupunkt ja ressurssidest rahvastiku äratoitmiseks enam ei piisa. Tagajärjeks on näljahädad, sõjad, taudid ja muud Egiptuse nuhtlused, mille tulemusena hakkab rahvaarv kahanema.

Malthuse kirjeldatud nõiaringist vabastas inimkonna tööstusrevolutsioon, mis tõi muu hulgas kaasa ka muutused demograafilises käitumises. Aastatuhandeid püsinud rahvastikumudel – palju sünde, laste suur suremus, madal mediaanvanus ning madal oodatav eluiga – asendus teistsuguse mudeliga: vähe sünde, väga madal laste suremus, kõrge mediaanvanus ning kõrge oodatav eluiga. Esimestena murdsid end tsüklist välja britid, teised tulid riburada järele. Mõned varem, mõned hiljem ja mõned on alles seda teed käimas. Pole üllatav, et viimaste seas on maailma kõige vähem arenenud riikide sekka kuuluv Afganistan.

Tagasi üles