Rainer Vakra: keskkonnaamet ei tohi olla tagasihoidlik

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra Foto: Tairo Lutter

• Keskkonnateemadele pööratakse järjest teravamat tähelepanu
• Keskkonnaameti nimistus on 65 avalikku teenust
• Ühiskonna ootused keskkonnaametile on selgelt kasvanud

Keskkonnaamet on asutus, mis ei tohi tegutseda peidetult ja tagasihoidlikult, vaid peab oma väärtused suurelt inimesteni viima ja teed näitama. Ühiskond peab tunnetama, et keskkonnaamet on tugevalt olemas ja esil, igas aspektis keskkonnakaitse eest väljas, kirjutab keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Tänapäeva maailmas suureneb tarbimine ühes rahvaarvuga, ent õnneks suureneb ka inimeste keskkonnateadlikkus ja tahe oma keskkonnakäitumist muuta. Keskkonnateemadele pööratakse aina teravamat tähelepanu, seda nii üksikisiku kui ka riigi tasandil.

Euroopa roheline kokkulepe, mille peaeesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ja Eesti riigi otsus asuda jõuliselt läbi viima rohepööret, on klaasselge vastus, et keskkonnavaldkonda peetakse prioriteetseks. Muutused selles on vajalikud, võiks öelda, et isegi möödapääsmatud.

Ühes sellega kasvab keskkonnapoliitika ja -otsuste osakaal ühiskonnas ning keskkonnaametil, kes vastutab nii keskkonnapoliitika elluviimise kui ka valdkonna järelevalve eest, on vaja muutustega sammu pidada, veelgi enam – olla uute suundade veduriks.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehena aastatel 2014–2019 nägin korduvalt, kuidas heast seadusest pole kasu, kui selle mõtet ja sisu ei suudeta viia nendeni, keda see otseselt puudutab. Samamoodi jõuti paljude keskkonnaprobleemide ja -rikkumiste puhul tõdemuseni, et Eesti riigi võimed kontrollida seaduste ja määrustega kehtestatut ei vasta seadusloojate ootustele.

Keskkonnaamet ei tohi reageerida üksnes siis, kui on vaja kedagi karistada või mõnda probleemi siluda-lahendada, vaid peab olema elanikele, ettevõtjatele, omavalitsustele ja riigile igapäevane partner.

Viimase aastaraamatu järgi on keskkonnaameti nimistus 65 avalikku teenust. Ühelt poolt näitab see kindlasti mastaapsust, teiselt poolt on selge, et piiratud raha- ja inimressursi juures tuleb paremate tulemuste saavutamiseks lisaks pikaajalistele eesmärkidele seada lühiajalisi eesmärke, ka aasta ja kahe kaupa.

Keskkonnaamet ei tohi reageerida üksnes siis, kui on vaja kedagi karistada või mõnda probleemi siluda-lahendada.

Tuleb otsustada, mis on põletavaim teema, mida hoida fookuses ning kuidas seda teha – loomulikult pole tulipunkt kogu aeg sama. Just keskkonnaamet koostöös ministeeriumiga on see otsustustasand, mis ütleb, mis on riigis keskkonnavaldkonnas tähtis, mille üle tuleb muretseda ja milliseid probleeme lahendada, olgu teemaks õhusaaste, jäätmed, kaevandused, kaitsealad, liigirikkus või metsandus.

Paika on vaja panna prioriteedid ka riigi keskkonnajärelevalves, seda just eriti piiratud raharessursi juures. Kui vaadata ameti viimase aasta väärteomenetluste mahtusid ja algatatud kriminaalasju, selgub, et pea pooled on seotud kalandusega. Seega tuleb jõulise kontrolli ja järelevalve tegemiseks teistes, kasvõi pakendijäätmete valdkonnas seada lühiajaline eesmärk ja panustada kogu ametiga sinna. Keskkonnakuritegude puhul kohtutee alustamine eeldab muidugi lisaraha.

Keskkonnaamet peab keskkonnateadlikkuse kasvatamisel võtma senisest suurema ja selgema rolli looduse eest kõnelejana, nii suhtluses oma partneritega kui ka ühiskonnas tervikuna. Kinnistada tuleb olulisim sõnum: iga inimese panus loeb. Ameti igapäevatöö osa peab olema selgituste andmine, infotundide korraldamine, huvirühmadele materjalide koostamine: miks on määrused, piirangud ja nõudmised vajalikud, mis on nende eesmärk ning mida soovitakse nende kaudu tulevikus saavutada.

Üksnes keeldude ja käskudega kaugele ei jõua. Tulemus saab olla palju parem vaid spetsialistide pideva selgitustöö ja asjalike põhjenduste abil ehk n-ö puust ja punaseks – miks midagi tehakse ja kelle hüvanguks.

Tõhusa teavitustöö tegemise ja huvirühmade kaasamise kõrval tuleb keskkonnateadlikkuse tõstmiseks panustada ka koostöösse teiste riigiametite ja -asutustega. Kõik valdkonna eestvedajad peaksid istuma ühise laua taha kokku, panema paika prioriteedid ja koondama pilgu ühte suunda.

See on oluline ka keskkonnahariduse aspektist – keskkonnaministeeriumil, keskkonnaametil, RMK-l, linnal, vallal, koolil ja loodus-MTÜ-l pole ju otstarbekas korraldada puujoonistus- või loodusfotovõistlust igaühel eraldi. Keskkonnaameti roll on olla see, kes kõik loodusharijad kokku kutsub, et ühine strateegiaplaan kirja saada.

Kiirus on tähtis märksõna keskkonnakaitse eeskirjade igapäevases uuendamises, aegunud piirangute muutmises ja uute loomises.

Loosung võiks kõlada nii: ühendagem jõud, tehkem midagi laiapindset ja kõikehaaravat. Ühtlasi annab selline tegutsemisviis võimaluse rahastusallikaid kasvatada ja tegevuste dubleerimist vältida. Kindlasti tuleb tõsta piirkondlikku ehk kohalikku suhtlust, milleks annab hea võimaluse keskkonnaameti üle-eestiline paiknemine igas maakonnas.

Keskkonnaamet peab olema aktiivne osaline ka seadusloomes, tagamaks õigusruumi vastavuse kiiresti muutuvas maailmas. Näiteks praeguse korra kohaselt kestab keskkonna komplekslubade taotlemine aastaid, muutes ettevõtetel tulevikuplaanide tegemise keeruliseks, sest pika taotlusaja jooksul võib turusituatsioon kardinaalselt muutuda.

Kiirus on tähtis märksõna ka keskkonnakaitse eeskirjade igapäevases uuendamises, aegunud piirangute muutmises ja uute loomises. Jah, pean olukorrast lähtuvat kiiret ja asjakohast reageerimist ääretult tähtsaks! Lihtne näide: kui haruldase kotkaliigi pesapuu on kaitse alla võetud, aga kotkas on selle pesa juba mitme aasta eest maha jätnud, tuleb piirangud viia kiirkorras vastavusse tegeliku eluga.

Ühiskonna ootused keskkonnaametile on selgelt kasvanud ning ühes sellega kasvavad ka ameti ülesanded. See tähendab omakorda suurenevat meeskonda ja nende piisavat motiveerimist. 2020. aastal liidetud keskkonnainspektsiooni ja keskkonnaameti ühtse hingamisrütmi leidmine ning üksteise mõistmise ja toetamise vahelise tasakaalu saavutamine on eesmärk, milleni on vaja samuti kiiresti jõuda.

Kui esiti tundub, et keeruline võib olla murda mõttemustreid «meil on alati nii olnud» ja «ei saa, oleme seda juba kordi proovinud», siis toonitan uuesti: maailm muutub pidevalt. Selleks et planeeti Maa päästa, peame igal rindel koostööd tegema ja muutustega kaasa minema. Kõike saab.