Kogu maailm ning loomulikult ka Eesti on võtnud suuna rohelisema ja tervema keskkonna poole. Suured teemad on taastuvenergia jõulisem turule tulek ning fossiilkütuste kasutamisest loobumine. Arvestatav roll on seejuures hoonete energiatõhususe kasvatamisel. See ei tähenda mitte ainult uute ja nüüdisaegsemate avalike hoonete rajamist ja ümberehitamist, vaid ka suutlikkust eluhooneid terviklikult rekonstrueerida, aga ka etapiti energiaraiskamist vähendada küttesüsteemi uuendades ja fassaadi soojustades või võttes kasutusele taastuvenergialahendusi.
Eesti, nagu ka teised Ida-Euroopa riigid, on mõneti sarnase probleemide puntra ees. Suur osa meie korterelamutest on ehitatud nõukogude ajal, mis, arvestades tollaseid madalaid ehitusstandardeid ja puudulikku arusaama energiasäästust, vajavad nüüd tõsist uuendamist.
Meid ootab ees küllaltki mastaapne rekonstrueerimine, vaatamata sellele, et viimasel kümnendil on riik juba majade kordategemisele jõuliselt kaasa aidanud.
Hinnanguliselt 80 protsenti praegustest hoonetest on 30 aasta pärast endiselt kasutuses. See tähendab, et meid ootab ees küllaltki mastaapne rekonstrueerimine, vaatamata sellele, et viimasel kümnendil on riik juba majade kordategemisele jõuliselt kaasa aidanud toetuste, käenduste või laenu kaudu. Nüüd tuleb küsida, kuidas neid teenuseid ja võimalusi veelgi nutikamalt tööle panna.
Seniste toetuste kõrvale uued võimalused
Üldiselt võiks kehtida printsiip, et kui midagi töötab, siis pole mõtet seda lammutada. Analüüsides viimaste aastate tihedat konkurentsi korterelamute või ka väikeelamute rekonstrueerimise toetusele, pole kahtlust, et nende meetmetega võiks üldjoontes jätkata. Küll aga tuleb kaaluda seniste võimaluste kõrvale täiendavate või ka paindlikumate tingimuste loomist. Arvestades ehitusturu kiiret muutumist, raha kättesaadavust ning ühistute ja inimeste vajadusi, oleme juba alustanud mõnede oluliste muudatustega.