R, 9.12.2022

Dirk Draheim: Eesti võib saada tuleviku infoühiskonnas teenäitajaks

Dirk Draheim: Eesti võib saada tuleviku infoühiskonnas teenäitajaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Dirk Draheim, TTÜ infotehnoloogia professor FOTO: Erakogu
Dirk Draheim, TTÜ infotehnoloogia professor FOTO: Erakogu Foto: Erakogu
  • Eesti ID-kaart on olnud edulugu
  • Ühel kohal seista pole Eestil võimalik
  • Tulevikus on tähtis it-valdkondi kujundada

Eesti! Käes on aeg luua tuleviku infoühiskonna tehnoloogia, mis oleks palju enamat kui praegune e-riik, internetihääletus ja elektrooniline ID-kaart. Miks? Sest järgmine kümnend eraldab uuendajad järgijatest ning Eestil on väga hea võimalus võtta enda kätte juhtpositsioon, märgib TTÜ infotehnoloogia professor Dirk Draheim.

Eestis valitseb IT-uuenduste osas suurepärane ja ainulaadne meeskonnavaim poliitikute, erasektori ja teadlaste vahel. Samas oleme olukorras, kus raskest inseneritööst ja uutest suurepärastest äriideedest enam ei piisa. Arutelu selle üle, mida on vaja ja mis võimalik, vajab küll veel avamist ning laiendamist, aga olen veendunud, et just Eesti ülikoolid saavad ulatada riigile abikäe nn kastist välja mõtlemisel.

Eestil läheb digitaliseerimisega suurepäraselt. Kõik teavad seda, sellest räägitakse rahvusvahelises meedias pidevalt. Eestil läheb ka oma e-eduloo turundamine suurepäraselt: Eestil on e-Eesti veebileht ja e-Eesti esitluskeskus. Skeptikutele ütlen, et see on tegelikult palju enamat kui lihtsalt esitlus või meediamüra.

Eestis on selgelt eristatavad nn digitaalsed varad, mida rahvusvahelised eksperdid ka ametlikult hindavad. Näiteks kaks viimast ÜRO e-valitsuse uuringut 2018. ja 2020. aastast kirjeldavad Eestit selgelt kui tehnoloogialiidrit. 2018. aasta uuringus on Eesti näitel e-riigi kategooria määratluseks «valitsus kui API» (API ehk Application Programming Interface, eesti keeles «rakendustarkvara liides»). Ühtlasi jõutakse 2020. aasta uuringus järeldusele, et Eesti on üks kõige kiirema digiarenguga riike maailmas.

Euroopa majanduse probleem on väljaspool Euroopat asuvate supertehnoloogiahiiglaste, nagu Microsoft, Google, Amazon ja Alibaba pilvepakkumiste domineerimine.

Tõepoolest, e-Eesti on ainulaadne. Eesti eID-kaardid (elektroonilised isikutunnistused) ja eID-lahendused on laialdaselt kasutusel – seda ei kohta mitte kusagil mujal maailmas! Riigivalitsemine toimub täielikult digitaalselt, elanikele pakutakse tuhandeid e-teenuseid, mis ongi tõeline e-valitsemine. Eesti internetihääletus avaldab muljet ekspertidele üle kogu maailma.

Selle eduloo võti on «valitsus kui API», mille tagant tasub omakorda otsida üht olulist põhjust – see on Eestis hästi tuntud infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee (inglise keeles X Road), keerukas võrgulahendus, mis lubab päevas vahetada miljoneid e-teenuste pakkumist võimaldavaid sõnumeid. Sellest on nüüdseks möödas üle kahekümne aasta, kui 1998. aastal tekkis väikesel grupil inimestel, kuhu kuulus visionääre nii poliitikast, ettevõtlusest kui ka ülikoolidest, idee luua X-tee, mis õnnestus ka ellu viia. Tänaseni kiidetakse eestlaste loodud X-teed oma erakordsuse ja modernsuse eest.

Kahjuks on juhtimises alati väljakutseid. Teised õpivad ja muutuvad kiiremaks. Paljud riigid on viimasel kümnendil vaikselt üles ehitanud oma andmevahetuskihid, millel on Eesti X-teega sarnane eesmärk ja funktsionaalsus. Lihtsalt need lahendused ei ole tavaliselt teistele kättesaadavad, mistõttu rahvusvaheline meedia ei pööra neile tähelepanu. Seevastu on X-tee originaallahendus ja teistele avalikult kättesaadav ning selle on paljud riigid juba kasutusele võtnud. Siiski, nagu iga uue tehnoloogia puhul, muutub X-tee uuenduslik osa iga päevaga aina väiksemaks. See on loomulik, sest aeg tiksub.

2021. aasta jaanuaris asutati Belgias Brüsselis assotsiatsioon GAIA-X. Selle ametlikult välja öeldud eesmärk ei ole midagi muud, kui luua Euroopa järgmise põlvkonna andmetaristu. Selle 22 asutajaliikme hulgas on olulisi tehnoloogiahiiglasi, nagu näiteks Orange, SAP, EDF, Atos, Amadeus, Safran, Bosch, BMW, Siemens ja Telekom (kõigi nende aastatulu kokku on üle 500 miljardi euro, mis on üle kümne korra suurem kui Eesti SKT).

Algusest peale oli GAIA-X-il olemas ka Euroopa Komisjoni poliitiline toetus. Seega on GAIA-X ambitsioonikas projekt. Kas see saab olema edukas? Mina isiklikult siiski kahtlen selles: tegemist on liiga suure algatusega, liiga palju seotud pooli, kellel kõigil on omad huvid. Kas me peaksime sellel arengul silma peal hoidma? Jah, ilmselgelt peame seda tegema strateegilisest vaatenurgast. Kas GAIA-X on lihtsalt omamoodi järgmise taseme X-tee – ühelt poolt riiklik andmevahetuskiht X-tee ja teisalt Euroopa andmetaristu GAIA-X? Selline seletus oleks ilmselt liiga lihtne.

Infotehnoloogias on Eestil kõik võimalused avatud.
Infotehnoloogias on Eestil kõik võimalused avatud. Foto: Th/Scanpix

Esiteks on X-tee võimeline ka riikidevaheliseks andmevahetuseks, st seda saab kasutada liitlahendusena, kuid erinevus seisneb käsitletud põhiprobleemis, mis GAIA-X-i puhul on pikaajaline pilvandmetöötluse dilemma. Juba 2020. aasta septembris ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Euroopa Liidu olukorrast peetud kõnes: «See on ka põhjus, miks me ehitame NextGenerationEU raames Euroopa pilvandmetöötlust, mis põhineb Gaia-X-il.»

Euroopa majanduse probleem on väljaspool Euroopat asuvate supertehnoloogiahiiglaste, nagu Microsoft, Google, Amazon ja Alibaba pilvepakkumiste domineerimine. Euroopas on seda viimasel kümnendil üha enam mõistetud, eriti andmesuveräänsuse küsimuse taustal.

Eestil läheb digitaliseerimisega suurepäraselt. Kõik teavad seda, sellest räägitakse rahvusvahelises meedias pidevalt.

Mõelge kas või sellele, et Euroopa Kohus kaotas 2015. aasta oktoobris programmi Safe Harbor raamistiku ja selle järgija ELi-USA Privacy Shieldi 2020. aasta juulis. Seega on algatus tugevate Euroopa pilvepakkumiste loomiseks kindlasti mõttekas. Kes oskas aga arvata, et juba 2021. aasta märtsis olid assotsiatsiooniga ​GAIA-X liitunud Microsoft, Google, Amazon ja Alibaba!

Mida saame GAIA-X-i näitest õppida? Esiteks, et tuleviku infoühiskonna tehnoloogiate kujundamisel peame olema valmis sissetallatud rajast loobuma ning valima uusi radu. Kindlasti ei piisa peavoolu ITst mõningate moesõnade, näiteks «andmeteaduse» või «tehisintellekti» välja valimisest ja siis oma seniste tehnoloogiate rikastamisest mõne vastava nipiga. Vaja on suurt koondplaani!

Selleks peame esmalt mõistma, millised on infoühiskonna peamised komistuskivid ja takistused. Pilvandmetöötluse dilemma on üks nendest, kuid on ka palju teisi.

Nende kõigi puhul on tegemist digiteerimise ebasüstemaatilise ja kontrollimatu kasvuga – kui nimetada vaid mõnda, siis näiteks sotsiaalmeedia filtrimullid, ettevõtetevaheline ebatõhus suhtlus, röövellikud e-kaubanduse platvormid. Tulevikus on oluline neid valdkondi kujundada, mitte ainult jälgida.

Just kõigis neis ettevõtmistes vajamegi taas kastist välja mõtlemist, mille parim näide oli X-tee loomine 1998. aastal.

Ja ma olen veendunud, et see võib korduda uuesti siin, e-Eestis.

Märksõnad
Tagasi üles