Maarja Vaino: rahvas algab raamatust

Maarja Vaino Foto: Madis Veltman

Eelmise aasta lõpus ilmus uudis selle kohta, et seaduseelnõuna on teoks saanud mitu aastat jutuks olnud mõte Eesti kirjanduse päevast riiklikus tähtpäevade kalendris. Mulle näis, et uudis võeti üsna rõõmsalt vastu. On ju üldiselt teadaolev tõsiasi, et eestlased on kultuurrahvaks tõusnud paljuski kirja, kirjanduse, lugemise ja raamatute kaudu. Hando Runnel on selle omal ajal ilusa mõttega kokku võtnud: kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust.

Mul on südamest kahju, et mitte ainult poliitikutele ja ametnikele, vaid ka nn kultuuriinimestele peab vahel selgitama ilmselgeid asju. Üks kultuurilise kestvuse alustala on riiklikud/kultuurilised rituaalid. (Muide, ka Tarandile tuttav üliõpilasselts tegutseb samal põhimõttel.) Meenutame: rituaalid on korduvad teod, milles sisalduvad kindlad sümbolid ja mis leiavad aset kindlal ajal (ka kindlas kohas). Rituaalide mõte on muu hulgas korrastada inimese aega ja ruumi ning pakkuda turvatunnet. Ühiskondlik olemine on igal juhul rituaalne, see ilmneb näiteks iga inimese argirutiinis korduvate tegevuste kaudu. Riigi ja kultuuri seisukohalt on oluline, et aeg-ajalt tekiks erilisi hetki, mil korraks argirabelus peatub ning tähelepanu keskendub isikute ja kultuuri seisukohalt olulisele.