Alar Konist: Eesti ei tohiks kergekäeliselt loobuda oma tootmisvõimsusest (20)

Alar Konist
, Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor
Copy
Mitte ainult Auvere: Eesti Energia lükkas tasakesi veel suuri võimsusi võrgust välja. Elering, kes peab võrgu stabiilsusega tegelema, ei ole oma riskistsenaariumides ette näinud, et elektrit ei ole.
Mitte ainult Auvere: Eesti Energia lükkas tasakesi veel suuri võimsusi võrgust välja. Elering, kes peab võrgu stabiilsusega tegelema, ei ole oma riskistsenaariumides ette näinud, et elektrit ei ole. Foto: Eero Vabamägi/Postimees

Mis on kõrgete energiahindade juurpõhjused, selgitab TTÜ professor Alar Konist.

Kõrged energiahinnad on saanud uueks reaalsuseks. Lohutusena on kuulda, et kevadel liiguvad hinnad loodetavasti jälle allapoole ja probleem väheneb. Aga mis sellest sisuliselt kasu on? Kevadest väheneb energiavajadus ja koos sellega ka tarbimine, mistõttu energiaarved on juba seetõttu märgatavalt väiksemad. Kõrge energiahinna mõju inimeste rahakotile ja elukvaliteedile on kaalukaim just praegu, talvel, mil on tarbimise tipp-periood ja energiavajadus paratamatult aasta suurim.

Kõrged energiahinnad peegeldavad ilmekalt tänast defitsiitset olukorda Euroopa energiatootmises, kus Euroopa Liidu sisene tarbimine ületab märkimisväärselt tootmisvõimekust ning puudujääki kompenseeritakse energia impordiga kolmandatest riikidest. Üheks suurimaks impordiartikliks on gaas Venemaalt. Gaas on rohepöörde kontekstis saanud üleminekukütusena riikide heakskiidu vähemalt aastani 2050, kuna võimaldab võrreldes söega vähendada CO2heitmeid toodetava energiaühiku kohta ligikaudu poole võrra. Kuna see on kiire meede heitmete vähendamiseks ja energiavajaduse rahuldamiseks, siis põhjustab see omakorda nõudluse täiendavat kasvu. Järelikult ka hinnatõusu. Kõige selle tulemusena pole maagaasi hind tõusnud protsentides, vaid kordades. Sellega koos on kasvanud Euroopa sõltuvus Venemaast, kes seda väga hästi mõistab ja ka ära kasutab.

Kommentaarid (20)
Copy
Tagasi üles