TEADLASE PILGUGA ⟩ Ülo Niinemets: milline on meie valik energia- ja toidutootmise vahel?

Ülo Niinemets, Eesti Teaduste Akadeemia Foto: Maris Krünvald

Möödunud aasta lõpp tõi hirmuäratavad energiahinnad Põhja-Euroopas. Korraks ületas elektrihind isegi ulmelise 1000 euro piiri MWh eest. Nii kõrge hinna korral saaks ühest kilost põhust nüüdisaegses biomassil töötavas elektri ja soojuse koostootmisjaamas ligikaudu viie euro jagu energiat, kirjutab akadeemik ja Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets. 

Enamik Euroopa nn süsinikuneutraalsest roheenergiast tuleb praegu biomassi põletamisest, mida plaanitakse laiendada. Mitte igasugune biomass ei ole süsinikuneutraalne. Vanade metsapuude põletamisel vabanenud süsiniku uuesti sidumiseks kulub kümneid ja sadu aastaid. Vabanenud süsihappegaas soojendab selle aja vältel kliimat täpselt samuti nagu fossiilsete kütuste põletamisel tekkinud CO₂. Kliimamuutuste kontekstis on süsinikuneutraalne ainult kiirekasvuline biomass, mis uueneb kuude ja mõnede aastatega (nt energiahein ja -võsa).

2050. aastaks ennustatakse, et maakeral elab ligi kümme miljardit inimest. Energia kõrval kindlustab biomass kasvavale elanikkonnale toidu ja paljud teised olulised tooted. Biomassi ei vaja ainult inimesed. Valdav biomassiallikas on rohelised taimed. Nad on koduks ja toiduallikaks arvukatele organismidele alates mikroobidest ning lõpetades suurimetajatega. Juba praegu ohustab inimtegevus suurt osa maakera elurikkusest. Enam kui miljon liiki on väljasuremise piiril ja nende arv kasvab iga päev.