:format(webp)/nginx/o/2017/01/05/6229469t1ha54d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/01/14/14308983t1h4895.jpg)
- 50 aastat tagasi keris Taani troonile kuninganna Margrethe II
- Armastatud monarh on suutnud käia ajaga kaasas ja vältida skandaale
- Suhtudes tõsiselt oma rolli, on ta leidnud ka aega maalida ja tõlkida raamatuid
- Margrethe II lubab, et jääb riigipeaks seni, kuni «kukub sussidest välja»
Pool sajandit tagasi asus Taani troonile kuninganna Margrethe II, keda puhuti on nimetatud ka maailma kõige lahedamaks monarhiks – pole ka ime, sest taanlaste seas vahetuse poolest hinnatud kuninganna pole kunagi näinud vastuolu oma rolli ja elu täiel rinnal nautimise vahel, ning mõlemat on ta võtnud tõsiselt.
«Ennekõike tahan, et mind mäletatakse selle poolest, et ma pingutasin. Vähemalt olen ma selle poole püüelnud alates sellest, kui ma veel polnud kuigi vana ja mõistsin, kes minust saab. Ja nüüd on sellest möödas peaaegu 50 aastat. Seda on keeruline mõista, et nii palju aastaid on läinud – kuigi ma näen seda ka ise peeglist,» vastas Taani kuninganna sügisel naeru saatel ajaloohuvilise taanlanna Maja Krogsgaard Yhmani pärimisele, kuidas Margrethe II tahab, et teda tulevikus meenutataks.
Yhman oli üks neist 18 taanlasest, kellele avalik-õiguslik ringhääling DR andis kuninganna troonijuubeli eel võimaluse monarhiga Fredensborgi lossis maha istuda ja pärida temalt täpselt seda, mida hing ihaldab.
Nii selgitas kuninganna muu hulgas telekaamerate ees, kas ta teeb trenni – vastus oli, et tegelikult mitte, kuid õnneks ei kippuvat kaal seetõttu eriti kerkima – või kas ta sarnaselt ülejäänud taanlastega sööb vahel televiisori ees – viimase puhul selgitas Margrethe naerdes, et talle meeldib need tegevused lahus hoida.
/nginx/o/2022/01/14/14308995t1hdc60.jpg)
Kuninganna vastas kõhklemata ka monarhiasse kriitiliselt suhtuva taksojuhi Torben Dahli pärimisele, kuidas ta ise õigustab privileege, mis tal positsiooni ja rahalise olukorra mõttes ülejäänud taanlaste ees on.
/nginx/o/2022/01/14/14308990t1h1a0c.jpg)
«Ma olen riigipea ja selle positsiooniga kaasnevad teatud asjad. See on suur kohustus ja sellel on häid külgi, mis muudavad mu elu mugavaks. Ma olen teadlik, et olen paljuski väga privilegeeritud,» vastas Margrethe II, rõhutades põhimõtet, mida vanemad talle sisendasid ja mida ta on andnud edasi oma poegadele: «Kui olla privilegeeritud, tuleb olla ka oma ülesannete kõrgusel, kui seda on tarvis.»
Suurem osa taanlasi on igal juhul rahul panusega, mis Margrethe II on viimas 50 aasta andnud: tema 80. sünnipäeva paiku 2020. aasta kevadel Kantar Gallupi tehtud ja Berlingske avaldatud arvamusküsitluse kohaselt hindab koguni 84 protsenti Taani elanikest kuningakoda kõrgelt ning 59 protsenti leiab, et nad on väärt seda, et igal aastal kulutatakse nende ülalpidamisele 90 miljonit krooni (12 miljonit eurot).
/nginx/o/2022/01/14/14308987t1h1b87.jpg)
Modernne ja skandaalivaba
Margrethe ei sündinud siiski troonipärijana, sest toona ei lubanud seadused naisel Taani riigipeaks kerkida. Vastav muudatus viidi ellu tema isa kuningas Frederik IX eestvedamisel, kui Margrethe oli 13-aastane.
Selleks ajaks, kui Margrethe isa surma järel 14. jaanuaril 1972 kõigest 31-aastasena troonile asus, oli ta ülesandeks põhjalikult ettevalmistatud ja saanud toonaste kroonitud peade kohta suurepärase hariduse maailma tippülikoolides. Noor ja elurõõmus kuninganna võitis kiiresti esialgu skeptiliste taanlaste südame.
Erinevalt paljudest teistest monarhidest ei pelga Margrethe II võtta sõna ka teravatel ja poliitilistel teemadel.
Taani kuningapere populaarsuse saladus peitub paljuski selles, et nad on suutnud ajaga sammu pidada ja vältida skandaale – viimasena ei nähta asjaolu, et kuninganna suitsetab, et tema abikaasa prints Henrik vahel mossitas, et ei saanud kanda tiitlit kuningas, või et paari noorem poeg prints Joachim on lahutatud.
/nginx/o/2022/01/14/14308993t1h52ca.jpg)
Erinevalt paljudest teistest monarhidest ei pelga Margrethe II sõna võtta ka teravatel ja poliitilistel teemadel. Viimatises aastalõpukõnes pööras ta näiteks tähelepanu kliimamuutustele ja tõstis esile teadlaste saavutusi pandeemia ajal, andes sellega väikese ninanipsu ka vaktsiiniskeptikutele. Juba 1980. aastatel ründas ta teravalt aga Taanis kasvavat ksenofoobiat.
Ametliku rolli kõrval on ta aktiivselt tegelenud oma suurte kirgede kunsti, kirjanduse, balleti ja filosoofiaga.
Kuninganna Margrethe maalib ja on korraldanud isikunäitusi. Pseudonüümi Ingahild Grathmer all illustreerib ta raamatuid, sealhulgas näiteks J. R. R. Tolkieni «Sõrmuste isand». Ka tõlgib ta raamatuid taani keelde ning disainib liturgilisi rõivaid ja lavakostüüme. Alles septembris teatas Netflix, et kuninganna loob kujunduse kirjanik Karen Blixeni romaani «Ehrengard» filmiversioonile.
Kuni sussid jalast pudenevad
Sellesse nädalasse kavandatud troonijuubeli pidustustele jättis pandeemia aga pitseri ning taanlased Margrethe II õnnitlema tulla ei saanud. Eile hommikul kohtusid kuninganna ja kroonprints Frederik vaid valitsuse esindajatega Christiansborgi palees ning seejärel osales Margrethe koos perega troonijuubeli tähistamisel Taani parlamendis. Samuti asetasid kuningapere liikmed pärja Margrethe vanemate kuningas Frederik IX ja kuninganna Ingridi hauale Roskilde toomkirikus.
Kõik muud kavandatud üritused on aga lükatud edasi septembrisse, mil muu hulgas peetakse traditsiooniline vahtkonnavahetuse tseremoonia Amalienborgi lossi juures, avatakse kuninganna juveelide näitus, toimub galaetendus Taani kuninglikus teatris ja pidulik õhtusöök Christiansborgi palees.
/nginx/o/2022/01/14/14308992t1h2baf.jpg)
Samamoodi jäid koroonaviiruse tõttu õigel ajal pidamata 2020. aasta aprillis kuninganna 80. sünnipäeva pidustused.
Trooni oma vanemale pojale kroonprints Frederikule üle anda ja pensionipõlve nautima minna pole kuningannal kavas – juba oma 75. sünnipäeval teatas ta pressikonverentsil, et kavatseb valitseda kuni «kukub sussidest välja».
«Meil Taanis ei ole troonist loobumise kommet. Kuninganna ollakse eluks ajaks. See on eluülesanne,» selgitas ta 2010. aastal Jyllands-Postenile.
/nginx/o/2022/01/14/14308997t1hc719.jpg)
Legend ärkas ellu Tallinnas
/nginx/o/2022/01/14/14308996t1h31ac.jpg)
Kristina Miskowiak Beckvard, Taani suursaadik
Taani kuninganna Margrethe II tähistab sel nädalal troonile asumise 50. aastapäeva ning mul hea meel tõdeda, et ta saab tagasi vaadates näha oma suurt rolli Eesti ja Taani üha tihedamate suhete kujunemisel.
Kuninganna Margrethe II on ajalooallikate andmetel enim kordi – aastatel 1992, 2001 ja 2019 – Eestit külastanud Taani monarh, kes on tundnud Eesti vastu elavat huvi, olnud alati kursis Eesti ajaloo, vabaduse ja arenguga. Kuninganna sooje tundeid Eesti vastu kannab edasi ka Tema Kuninglik Kõrgus kroonprints Frederik, kes valis isegi oma ülikoolitöö teemaks Balti riikide iseseisvusliikumise ja räägib siiani soojalt noore mehena peetud kõnelustest Eesti karismaatilise juhi Lennart Meriga.
Olin isiklikult väga õnnelik nähes, kui suurepäraselt kuninganna Margrethe II 15.–16. juunil 2019 Eestis vastu võeti. Tema Majesteet oli silmanähtavalt puudutatud soojast vastuvõtust, sealhulgas tuhandete Eesti ja Taani inimeste poolt, kes olid ette valmistanud näitusi, muusikalisi etteasteid või tulid lihtsalt meiega pidustustele kaasa elama ja tervitasid teda igal pool Tallinnas – Lennusadamas, Vabaduse väljakul, lehvitades tänavate ääres, kus liikusime.
Oli imeline tunda Tema Majesteedi rõõmu Eesti taasnägemisest. Kuningliku jahi Dannebrog pardal rääkis ta, et märkas kohe, kui palju Tallinn on arenenud sellest ajast, kui ta koos Tema Kuningliku Kõrguse prints Henrikuga esimest korda samal jahil 1992. aastal siia riigivisiidile saabus.
Teel Arvo Pärdi keskusesse nägi ta taas kaunist Eestimaa suvemaastikku ja juhtis mu tähelepanu kurele – tänapäeva Taanis on kurg haruldane vaatepilt.
Alates 15. juunist 2019 asub Tallinnas linnapea lahkel loal ka Taani Kuninganna roosiaed, teisel pool 700 aastat vana Taani Kuninga aeda Kiek in de Köki torni jalamil. Tema Majesteet ütles Estonia kontserdisaalis peetud kõnes, et see aed on «žest, mis puudutab ja teeb mind väga uhkeks».
Taani Kuninganna roosiaias linnamüüril asuv mälestusplaat meenutab visiidi pidulikku tausta, Eesti Vabariigi 100. ja Taani lipu 800. aastapäeva. Selle tekst rõhutab asjakohaselt meie maade sõprust tänapäeval. Võlgnen president Kersti Kaljulaidile mõtte: see on meie kahe rahva läheduse märk, et me nii rõõmsalt teineteise riiklikel pidustustel kaasa lööme.
Mul on hea meel viidata ka kuninganna Margrethe II sõnadele: «Mälestust 1219. aasta juunikuu ägedast lahingust on elus hoitud nii Taanis kui ka Eestis, kuid vaen on ammu unustatud ja meie riigid on olnud sajandeid tihedalt seotud. Taanis austatakse Eestit nüüd kui meie lipu Dannebrogi sünnikohta, mida meie, taanlased, nii kalliks peame.»
Eriline hetk oli, kui Tema Majesteedi jahi saabumisel laskus taevast alla Taani eriüksuse langevarjur, kes aitas Dannebrogil taas, nagu legendis, Tallinnas taevast alla langeda, seekord koos Eesti sinimustvalgega, mida hoidis tema eestlasest kolleeg. Eesti sama armastatud riigilipul on oma eriline lugu, mis jätab meile, taanlastele, tugeva mulje.
Eesti on ajaloo jooksul läbi elanud uskumatult raskeid aegu. Olen taanlasena sügavalt tänulik ja uhke, et 1991. aastal sillutasid Taani poliitikud teed Eesti taasiseseisvumise rahvusvahelisele tunnustamisele. Paljud märkasid, et Tema Majesteet jälgis seda iseseisvumisprotsessi entusiastlikult ja toetavalt. Olen uhke, et minu kuninganna on Tema Majesteet kuninganna Margrethe. Head 50 aasta troonijuubelit!
/nginx/o/2022/01/14/14308984t1hc7e4.jpg)