Ukrainas käib juba kaheksandat aastat sõda, kus iga päev tulistatakse ja hukkub inimesi, sajad tuhanded on pidanud kodunt lahkuma, ja see on Euroopa silmis justkui unustatud. Kas see Ukrainas pettumust ei tekita, et Euroopa pole Venemaale isegi survet avaldanud?
Kindlasti on pettumus selles, et oodati palju rohkemat. Ukrainlased arvasid, et Euroopa ja Ameerika täidavad oma lubadusi garanteerida Ukraina territoriaalne terviklikkus natuke jõulisemalt, mitte lihtsalt ei ole mures ja ei kehtesta väga pika vinnaga sanktsioone.
Ukraina on oma valiku teinud ja tunneb ennast osana Euroopa Liidust ja NATOst. Euroopasse tahetakse just väärtuste pärast, ja väärtused on ka see, et kui lubad midagi, siis proovid oma lubadust täita. Kui sa ütled, et oleme sõbrad, siis palun näita, mida teha selleks, et sõprust tugevdada. Selles mõttes on Ukraina rohkem konkreetsust lootnud.
Mis tundub teile kõige tõenäolisem, mis sel ja järgnevatel kuudel Ukrainas juhtuma hakkab?
Arvan, et mitte midagi ei juhtu, mis on antud olukorras hea. Arvan, et pinged ei eskaleeru, et kõige suurem tulipunkt sai mööda eelmise aasta lõpuga. Loomulikult jääb Venemaa edasi pingeid üleval hoidma, kuid tahaks väga loota, et terve mõistus võidab.
Kuid kardan, et pikemas perspektiivis võib Ukraina seoses Nord Streami käivitumisega majanduslikult ikkagi kaotada.
Millele tugineb teie lootus, et midagi hirmsat ei juhtu?
Praegu on alanud ikkagi läbirääkimised, on alanud dialoog Ühendriikidega. Kui toimuvad läbirääkimised, on see juba hea märk. Eskaleerimise koht oli enne läbirääkimisi või läbirääkimiste alguses.