/nginx/o/2022/10/29/14927890t1he786.jpg)
/nginx/o/2022/01/12/14305967t1hb8db.jpg)
- Nord Pool loodi, et innustada energiamajandusse investeerima
- Investeeringud on olnud ebapiisavad ja börs ei toimi
- Kehtiv õigus annab võimaluse börsihinnast loobuda
Teise maailmasõja eelne rahandussüsteem oli enne selle ümberkorraldamist üsna hüpliku iseloomuga. Tänaseks on keskpankade, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga kolmikvalitsusest saanud masinavärk, mis suuremat rahakursside hüplikuks muutumist taltsutab.
See pole küll kõikvõimas kaitse Madoffide ja Lehmani trikkide ning muude sõgeduste vastu, aga ka nendega tullakse toime.
Täna pakub põhjamaiselt vaoshoituks kavandatud Nord Pooli voolubörs hinnarallit Ameerika mägedel. Miskit on paigast ära, kui justkui samal börsil on mõnesajakilomeetrise vahemaaga võimalik leida kümnekordseid hinnavahesid. Just nii näeb välja Põhja-Rootsi ja Eesti elektri börsihindade võrdlus. Sellele saab küll anda kuhjaga selgitusi: ebapiisavalt energiaühendusi, riikide energiatavade omapärad ja palju muudki.
Nord Pool loodi, et hinnasignaalid innustaksid energiamajandusse investeerima. Need ongi innustanud, aga tänane pilt on kurblooline, sest tehtud muudatused näivad olevat ebapiisavad hinda ühtlustava börsi toimimiseks.
Nord Pooli hinnasignaalist on saanud hoopis pime dogma: me küll teame, et börs võiks hindu ühtlustada, aga samas teame ka seda, et kaabliühendusi uutel suundadel pole võimalik luua üleöö. Asjaolu, et energiahinnad on enneolematutes kõrgustes, annab lootust, et energia tootmisse ja salvestamisse ning ühenduskaablite loomisse ollakse valmis investeerima ka pärast selle hüpliku hinnaajastu lõppu.
Miskit on paigast ära, kui justkui samal börsil on mõnesajakilomeetrise vahemaaga võimalik leida kümnekordseid hinnavahesid.
Ulatuslikke investeeringuid ei saa aga teha planeerimiseta. Seda viimast on siinsete valitsejate pinu viimase kümnendi vältel vältinud ja edasi lükanud. Loomuldasa on see taas osa vastutajateta kobarkäkist, mille tagajärjega on Eestis raskem toime tulla kui näiteks Taanis või Soomes, kus elektrienergia kallinemine ei niida nii nagu siin, kus rahvuslikku rikkust elaniku kohta on mitu korda vähem ja vähem on ka varusid.
Juba mõnda aega arutlusel olnud elektrienergia piirhinna saaks kehtestada Eesti Energia üldkoosolek ehk rahandusminister. Kehtiv õigus annab võimaluse börsihinnast loobuda. See tähendaks loobumist kopsakast kasumist ja dividendidest. Küll pakuks see hinnaturbulentsis veidigi stabiilsemat tulevikku. Rahandusminister saaks seda teha, kui tal oleks veidi enam empaatiat ja veidi vähem ahnust.
Tõsi, see lihtne otsus viiks jalad alt just hoogu koguval etendusel, kus erakonnad üksteise võidu keerukaid toetusmudeleid pakuvad ning nende eest viimse veretilgani võidelda lubavad. Selline lõpplahendus ei pruugiks meeldida ka Reformierakonnale, kelle lootus on, et nende valijaile ehk meeldib see, kui mittetoimivat börsi inimeste säästude arvelt nui neljaks käima püütakse jooksutada. Igatahes on suhteline energiavaesus tänaseks me tubadesse astunud.