/nginx/o/2022/01/10/14302518t1h5893.jpg)
Elektri hinna pöörane tõus võib tekitada lumepalliefekti, mille eiramisel oleks valitsus silmitsi nii sotsiaalse, poliitilise kui ka julgeolekukriisiga.
Eesti ühismeedia on täis kurtmist elektri hinna tõusu pärast. Mõnikord on see muutunud lausa moeasjaks, kuid tõsiasi on, et elektri hinna tõus on tabanud vaeseid, pensionäre ja paljulapselisi peresid eriti valusalt. Nendest inimestest möödavaatamine pole ei humaanne ega ka poliitiliselt loogiline.
Nimelt koosneb praegune koalitsioon Euroopa Parlamendis küll ühte fraktsiooni kuuluvatest erakondadest, ent Eesti sees on nad kaks küllalt erineva maailmavaatega erakonda. Keskerakond on retoorikas alati esindanud vaeseid ja pensionäre, kui Reformierakond on rõhunud rikastele ja ettevõtjatele. On selge, et valitsuse liikmena ei saa Keskerakond mööda vaadata, kuidas elektri hinna tõus tabab just nende valijaid.
Ent siin on enamatki. Nimelt ei käi jutt üksnes elektri hinnast, vaid pikemas vaates tähendab see ka enamiku teiste hindade tõusu. Seega on hädas ka ettevõtjad. See võib aga viia vaesumiseni, mis annab ainest rahutusteks. Ses plaanis ei kõla mõistlikult EKRE esimehe Martin Helme üleskutse jätta elektriarved maksmata. Säärane teguviis tooks niigi arvetega pahuksis olevatele inimestele vaid pahandusi. Mööndavasti on see kulunud argument, aga praeguses geopoliitilises olukorras riigi ja rahva lõhestamine annab trumbid kätte Moskvale.
Probleem tekib siis, kui vaesub keskklass, kes on seni nautinud kindlat elustandardit. Pea liiva sisse peitmine ja lõputu arutamine ei too lahendust lähemale.
Hinnašokk tuleb aga kompenseerida. Seda peab tegema valitsus. Nii et kompenseerimismehhanism oleks võimalikult lihtne, mitte ei tekitaks juurde lisabürokraatiat. Võib ka eeldada, et kompensatsioonitaotlust vajavad kõige rohkem eakad ja paljulapselised pered, kellele peab taotlusvormi täitmine muutuma võimalikult lihtsaks ja ilmselt ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja abiga.
Tasuks mõelda ka ühekordsetele kompensatsioonimeetmetele, eriti pensionäre ja paljulapselisi peresid silmas pidades. Sellega leevendataks esialgset hinnašokki ja loodetavasti hoitakse ära inimeste võõrandumine riigist. Niigi on Eesti Energia teeninud dividende ja valitsus korjanud hinnatõusust tekkinud käibemaksu.
Senine info ütleb, et Kasahstanis hakkasid inimesed mässama just hüppeliselt kõrgenenud hindade pärast, millega kaasnesid hiljem ka poliitilised nõudmised. Araabia kevad algas ühestainsast sündmusest 2010. aasta detsembris Tuneesias, kus valitsuse ebaõiglase poliitika pärast pani end põlema tänavakaupmees. Ühismeedia võimendas kõike ja inimesed olidki tänaval ning terve piirkond leekides.
Kõlab küüniliselt, kuid rahutused ja mäss ei alga tavaliselt vaestest, sest nood on organiseerimata ja vähemuses. Probleem tekib siis, kui vaesub keskklass, kes on seni nautinud kindlat elustandardit. Nii algas näiteks 1789. aastal Prantsuse revolutsioon, ent keskklassi rahulolematus oli paljuski ka selle taga, et 2016. aastal valiti USA presidendiks Donald Trump. Kui aga peaks vaesuma Eesti keskklass, kes on näiteks saanud endale lubada aastas vähemalt ühe soojamaareisi, on tulevik ennustamatu. Valitsus peaks selle kõigega arvestama. Pea liiva sisse peitmine ja lõputu arutamine ei too lahendust lähemale.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)