Meeleavaldajad Alamtõ valitsushoone juures, kuhu sisenenud rahvas tungis ka Kasahstanis suurima linna meeri tööruumidesse. FOTO: AFP/SCANPIX

Kõiki üllatasid aasta algul Kasahstanis lahvatanud vägivaldsed sündmused. Alguses vaid majanduslike põhjustega motiveeritud tsiviliseeritud protestid kasvasid kiiresti üle poliitiliste nõudmisega aktsioonideks, mis omakorda arenesid vägivaldseteks rünnakuteks õiguskaitseorganite ja riigivalitsemisasutuste suhtes, kaupluste röövimiseks ning lausa tulevahetusteks ja paiguti õigustamatult julmadeks aktsioonideks võimuesindajate vastu. Miks see toimus ja mis saab edasi? arutleb majandusekspert ja vaatleja, kolumnist Raivo Vare.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kõik sai alguse uue aasta alguses Lääne-Kasahstanis Žanaozeni ja Aktau linnas, mis asuvad piirkonnas, mida tuntakse subetnilise keerulise taustaga Kasahstanis nn väikese orduna ehk džuusina, alana, kus karmides klimaatilistes tingimustes toodetakse 80 protsenti Kasahstani naftast ja gaasist ning üksjagu kullast ja muudest maavaradest.