Kerttu Kirjanen  FOTO: Postimees.ee

Postimees kirjutas hiljuti Jekaterinast, kes otsis abi psühhiaatriakliinikust, kuid kes seda kunagi ei leidnud ning endalt elu võttis. Jekaterina otsis abi aastaid, kuid jõudis aina uuesti järeldusele, et tema olukord on jääv. Igavene, muutumatu, pöördumatu, kirjutab Postimehe reporter Kerttu Kirjanen.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Jekaterinat vedasid alt riik, tervishoiusüsteem ning kõige enam seadused. Külm juriidika. Psühhiaatrilise abi seadus näeb ette, et haiglas on võimalik inimest kinni hoida vaid juhul, kui tal on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada; kui haiglaravita jätmisel ohustab inimene enda või teiste elu ning kui muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

Võiks arvata, et oma enesetapuplaanidest rääkiv inimene ohustab enda elu ja teda võiks haiglas hoida, kuid tuleb välja, et nii see pole. Eestis saab inimest haiglas hoida vaid juhul, kui kõik(!) eelnimetatud tingimused on täidetud. See tähendab, et kuigi Jekaterina rääkis plaanidest endalt elu võtta ja oli selgelt iseendale ohtlik, oli ta meie tervishoiusüsteemi jaoks piisavalt aruselge, et lasta tal üksinda koju oma probleemidega tegelema minna.