Fotolavastus: üksikema lastega mänguväljakul. FOTO: Madis Veltman

Vastupidiselt Kristel Jürna väitele on mitmeid uuringuid, mis tõestavad, et jagatud vanemlus on lahus elavate vanemate puhul lapsele parim lahendus, kirjutavad Lapsele Vanemad MTÜ esimees Elo Madissoon ja aseesimees Erkki Laaneoks.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Lugesime üllatusega Kristel Jürna (MTÜ Üksikvanema Heaks) väidet artiklis «Aasta algusest kehtima hakanud elatissüsteemile heidetakse ette vähest paindlikkust» (PM 4.01): «Samuti ei ole uuritud niisuguse elukorralduse pikaajalisi mõjusid laste vaimsele tervisele. Mitme meie kolleegi tähelepanekute järgi vaheldumisi kahes kodus elama sunnitud laste areng aeglustub ja nende vaimne tervis on eakaaslastega võrreldes märgatavalt halvem». Saame aru, kuidas intuitiivselt võib vahelduv elukorraldus tunduda võõras. Paraku näitavad uurimistööd vastupidist mõju välja toodud arvamusele: jagatud vanemlus on lapsele lahus elavate vanemate puhul parim lahendus.

Tänaseks on üle maailma avaldatud põhjalikke uurimusi jagatud vanemluse kohta, neist mahukaimad on hõlmanud mitmekümneaastaseid perioode ja enam kui tuhande lapsega valimit. Selliste kaasaegsete ja suure valimiga uuringute järeldus on ühene: lahus elavate vanemate puhul on kahes kodus kasvanud lastel väiksem riskikäitumine (sõltuvushäired, suitsiidsus), madalam stressitase, kõrgem enesehinnang ja vähem psühholoogilisi probleeme kui ühe vanemaga kasvanutel. Kuigi uuringutest tuleb välja, et parim võimalik laste kasvamise keskkond on koos elav perekond, on paraku üha enam lahus elavaid paare lastega ning oluline on adekvaatselt analüüsida ja leida lahendusi nende jaoks.