Lumesõjas surma ei saa, haavata aga küll. PERHi erakorralise meditsiini osakonda pöörduti eelmise aasta lumerohkes jaanuaris kukkumise tõttu 218 korral, sh oli 25 korral tagajärjeks peavigastus. Lumi on tulnud, et jääda. Ei maksa kommunaalpoliitikutel loota, et kliimasoojenemine suretab kõnniteede talvise hoolduse probleemi. Talve moodi talv paneb kukalt kratsima, miks lume saabudes räägivad poliitikud muudatuste vajadusest, ent selle sulamisel voolab rentslisse ka uutmistuhin. Siiski on riigikogu menetluses kaks opositsiooni esitatud eelnõu ja loodame, et need ei jää majanduskomisjoni esimehe Michali sahtlisse.
Rahul pole olukorraga keegi. Omanikud ei taha korras hoida võõrast vara ja kanda sellega kulusid. Norstat tegi eelmisel talvel küsitluse, mille järgi pidas 73 protsenti vastanutest kõnniteede puhastamist omavalitsuse kohustuseks. Norstati juhi sõnul näitas uuring, et lumerohkuse ja tänavate libeduse valguses ootavad inimesed, et avaliku ruumi korrashoiu eest vastutaks omavalitsus. Kohalike valimiste kontekstis tõusis teema uuesti üles ja mitu omavalitsust võttis oma vara korrashoiu kohustuse enda õlule. Tegelikult on arvukalt KOVe, kus kõnniteede hooldus on alati olnud omavalitsuse rida. Suurte linnade juhid tunnistavad, et praegune süsteem, kus krundiomanik peab korras hoidma tema maatükiga piirneva kõnnitee, tagama sellel enda kulul libedustõrje ning tegema seda saju korral korduvalt, ei anna kvaliteetset tulemust. Järelevalvele ja trahvimisele läheb omajagu auru. Omanik roogib oma teeosa puhtaks, linna sahk lükkab lume hooga kõnniteele tagasi. Nagu Vesipruul ja Tatikas loobivad surnud koera üle tara. Selmet et «valge prügi» kohe välja vedada või ära sulatada, nagu mõnes riigis tehtavat. Tallinna abilinnapea Svet on lubanud järgmiseks talveks välja tulla plaaniga korraldada kõnniteede hooldust sarnaselt jäätmekäitluse piirkondliku korraldamisega. Väärt idee, mida kaaluda.