AK ⟩ Jaak Valge: kõrgkoolidesse järjest leviv inglise keel on ohuks meie emakeele elujõule

Jaak Valge. Foto: Margus Ansu

Eesti kõrgkoolides kujunenud probleemidest on viimastel nädalatel palju räägitud, ent nii nagu mujalgi Eesti kaasaegses poliitikas, on ka siin domineerinud nn tunnelipilk, st võimetus või tahtmatus näha teemat terve ühiskonna vaatevinklist, kirjutab ajaloolane ja riigikogu liige Jaak Valge (EKRE). 

Küllap peegeldab see ühiskonna pihustumist huvigruppide või allkultuuride vahel, mille tulemusel üritatakse edendada (loe: raha juurde saada) ainult oma valdkonda. Mõni debatis osalenu on lausa pahaks pannud, kui küsimust põhjalikumalt vaadeldakse. Meie ministeeriumidki on kiivalt silotornistunud. Alates 2015. aastast on haridus- ja teadusministeerium olnud nüüdsete valitsuserakondade juhtida.

Ka mõtteviis, mille järgi on suurem kõrgkoolidiplomiga isikute osakaal iseenesest ühiskonna edukuse eeldus, on üks tunnelnägemise viise. SA Kutsekoda juhataja Tiia Randma tõi hiljutisel parlamendi kõrgharidusseminaril esile, et prognoosi järgi vajame 2027. aastal 48 protsenti kõrgharidusega lõpetanuid (praegu on kõrgharidusega inimeste osakaal 30–34-aastaste hulgas 47 protsenti), kutseharidusega lõpetanuid aga 33 protsenti (praegu 30–34-aastaste hulgas 24 protsenti). Niisiis võib suurem kitsaskoht olla hoopis kutseharidusega töötajate puuduses.