VANAD UUDISED ⟩ Tallinnast taheti teha Kolõvan

Suurvürst Konstantin Konstantinovitš ja Eestimaa kuberner Izmail Korostovets (oli kuberneriametis 1907–1915) jalutuskäigul Näituse platsil (praegu Tornide väljak) septembris 1910 Foto: Eesti Ajaloomuuseum

7. jaanuaril 1933 avaldati Postimehes lugu eelviimasest Eestimaa kubernerist Izmail Korostovetsist, kellel olid huvitavad plaanid Tallinnaga.

Eestis wiibib praegu poola ajalehtede toimetaja N. Arciszewski Poznanist, kes kogub materjale oma lehtedele Eesti numbri jaoks. Jutuajamisel selgus, et hra Arciszewski tunneb oma kodulinnas isiklikult endist Tallinna kuberneri Ismail Korostowetsi, meest, kes kümme aastat pidas wõitlust tõuswa eestlusega, kes prowotseeris 1905. a. tapatalgud ja kõigiti püüdis takistada «Estonia» teatrimaja ehitamist. Wanem eesti tegelaspõlw mäletab seda eelwiimast tsaari kuberneri weel wäga hästi.

Korostowets on rääkinud ühtteist ka oma Tallinna mälestustest. Üldse tal olnud suured kawatsused oma kubermangu suhtes, kuid mõisnikkudel olnud tsaari juures suur mõju ja tsaar ise olnud ka põikpea, kellele olnud raske teha asja selgeks. Näiteks tema läinud kord tsaari juure hiilgawa ideega, et Tallinn tuleb nimetada ümber Kolõwaniks. Tallinnas asi olnud juba kindel ja töökodadega uute pitsatite tellimiste asjas räägitud, aga keiser tõmmanud kõigest kriipsu läbi: «Mis Kolõwan? Misjaoks niisugust asja? Ei, sellega ma ei nõustu kunagi!» Ja nii wene Rewel jäi Reweliks.