Kui Kasõm-Žomart Tokajev tagandas Nazarbajevi julgeolekunõukogu esimehe kohalt ning astus ise sellesse ametisse, oli palju šokeerivam uudis kui see, et enne seda saadeti laiali valitsus, kirjutab etnoloog Aimar Ventsel.
AK ⟩ Aimar Ventsel: Kesk-Aasias on kombeks üks juht, eriti president korraga (2)
See pidi juhtuma, sest kogu olukord rääkis valitsemise loogika vastu Kesk-Aasias. 2012. aastal, kui viibisin esimest korda Kasahstanis, rääkisin oma kohaliku doktorandiga kohaliku kõrgharidusmaastiku üle ja jutt läks Nazarbajevi Ülikoolile. See superrahastusega eliitülikool asutati mõni aasta varem pealinnas Astanas ja kandis otse loomulikult president Nazarbajevi nime.
Ülikooli asutamine oli väga vastuoluline sündmus, selle vastu olid nii teadusinimesed kui ka mitmed kõrged võimukandjad. «Kui tuleb uus president, siis pannakse Nazarbajevi Ülikool kinni,» teatas doktorant. Mina pärisin edasi, kas põhjus on selles, et ülikooli pannakse suuri rahasid, aga tulemus on nadi. «Ei, lihtsalt ükski president ei kannata, et kusagil on eelmise presidendi nimeline ülikool,» sain lihtsa ja lakoonilise vastuse.
Teine juhtum oli mõni kuu enne president Nazarbajevi üllatuslikku ametist tagasiastumist 2019. aasta märtsis. Jutud sellest, et midagi peaks muutuma, käisid Kasahstanis juba pikemat aega. Sõitsin majandusanalüütikust kolleegiga tema autos mööda öise Almatõ äärelinnu ja arutasime, kuidas Nazarbajev saaks võimust taanduda. Rahva seas ringlesid jutud, et Nazarbajev valmistab endale ette troonipärijat, nimetati erinevaid nimesid. «Kui Nazarbajev annab võimu kellelegi üle, kuidas ta saab olla kindel, et uus president on talle lojaalne?» võttis mu vestluspartner asja kokku.