JUHTKIRI ⟩ Sillameister Katri
6. jaanuar 2022, 00:00
- Katri Raigil on narvakate toetus
- Uus stiil ja suhtumine on koos Katri Raigiga omaks võetud
- Postimees loodab, et edaspidi tuleb vähem Narvast korruptsioonilugusid teha
Katri Raik ütles eile Postimehe aasta inimese tiitlit vastu võttes, et kui ta 23 aastat tagasi Narva läks, oli see justkui senise elu eest äraminek kuhugi tundmatusesse. See, milleks ta Narvas päriselt on ja mida kõike seal lisaks Tartu Ülikooli kolledži ülesehitamisele teha tuleb, hakkas alles aegamisi koitma.
«Minu erakond on Narva,» on Raik varem öelnud ja kordas seda ka eile. See on väga õige suhtumine, mis on aidanud tarmukal naisel jõuda just sinna, kus ta täna on.
Kui Raik 2020. aasta lõpus riigikogust lahkus ja esimest korda Narva linnapeaks sai, oli kahtlejaid. «Keskerakond tõmbab sul vaiba alt ära, sa jääd üksi ja kõigest ilma,» arvati. Raik vastas, et kõik võib juhtuda, aga kui Narva kutsub, ei saa ta sellest kutsest kuidagi keelduda.
Kahtlejatel oli õigus ja ei olnud ka, sest kui Raik enne kohalikke valimisi linnapea kohalt tagandati, sai temast alles päriselt narvakate Katri. Tõeline võitja peab olema natuke märter. Ja omanimelise valimisliiduga võitis ta peagi senisest palju tugevama mandaadi.
Muidugi on lõviosa tööd veel teha. Muidugi võib poliitiline toetuspind volikogus olla habras. Kuid Raigil on narvakate toetus ja ta väljendab nende soovi muutuste järele. Uus stiil ja suhtumine on koos Katriga omaks võetud.
Tegelikult on selle taga aastaid kestnud töö. Raik on vahendanud Narvat muule Eestile ja Eesti ühiskonda Narvale. Väsimatult ja pikka aega.
Tegelikult on selle taga aastaid kestnud töö. Raik on vahendanud Narvat muule Eestile ja Eesti ühiskonda Narvale. Väsimatult ja pikka aega.
Seitse aastat tagasi valmis tal raamat «Minu Narva», mis ilmus ka vene keeles. «Siin elab narvakeelne rahvas narvitjane. Eesti võim pelgab neid. Kui mõni kõrge riigiesindaja Narvat väisab, on tunne, et ta toob riigi süles Narva ning võtab lahkudes taas kaasa,» kirjutas ta siis.
Vahepeal on Raik pidanud ka ise ministri ja riigikogu liikme ametit. Tal polnud vaja riiki süles Narva vedada, vaid ta oli ise osa Narvast, sild kahe maailma vahel, mis alles sulanduvad omavahel.
Raik rääkis auhinna üleandmise järgses vestlusringis, kuidas Narvas tähtpäevi peetakse: äsjast Vabadussõja relvarahu päeva, vabariigi aastapäeva, aga ka neid päevi, mida nooremad eestlased nõukaajast ei mäletagi. Küllap ta ajaloolasena taipab, millise kultuurilise ülemineku vahendaja ja esindusisik nüüd tuleb olla. Et Narva saaks päriselt Eestiks ja Eesti oleks Narva.
Kui vaadata tagasi eelneva veerandsajandi Postimehe aasta inimese valikutele, siis oleme ikka esile tõstnud neid, kelle tegude viljad on olnud meie rahvale väärtuslikud. Aga peale tegude tuleb tunnustada ka inimeste isikuomadusi ja olemise viisi.
Postimehe aasta inimese olemise viis Narvas on säärane, milles me näeme julgustust kõigi narvakate jaoks. Ka nende jaoks, kes varem on Eesti riigi suhtes võõristust tundnud.
Me väga loodame, et edaspidi tuleb vähem Narvast korruptsioonilugusid teha. Seevastu Kreenholmi ala arengule ja Narva ajaloolise vanalinna kasvõi osaliselegi taastamisele tahame kaasa elada ja seda ka oma lugejatega jagada.