JUHTKIRI ⟩ Koroonavõitlus vajab taktikamuutust

Koroonatõendi kõrval tuleks tunnustada ka PCR-testi tulemusi. Foto: Marko Saarm

• Omikronitüvelt võib loota leebemat olemust
• Osad inimesed soovivad sihilikult koroona läbi põdeda
• Järgmise kahe nägala jooksul tuleks viiruse levikut piirata

Uuel aastal alustame uue teadusnõukojaga. Selle koosseis pole veel otsustatud, aga olgu töö talle kerge! Vähemalt niipalju kergem on see kindlasti, et teadmine pandeemia kulust ja ohtlikkusest on tunduvalt põhjalikum kui ajal, kui Covidi esimene laine Saaremaa rannale laksatas.

Eelmise aasta lõpul ütles koroonasõja esimese rinde veteran, Kuressaare haigla ravijuht doktor Edward Laane, et saarlased on nüüdseks saavutanud karjaimmuunsuse. Tõesti, Saaremaal on immuunsusega 86 protsenti inimesi. Laane hinnangul on piirangud kaotanud oma mõtte ja need võiks lõpetada, vähemalt Saaremaal.

Lähem tulevik näitab, kas tal on õigus. Eesti keskmine päevane koroonasurmade arv on viimase kuu aja jooksul püsinud viie ringis, kuigi uute päevaste nakatumiste arv on samal ajal 400 pealt tõusnud üle 800. Üldjoontes näitavad Eesti andmed aga sama, mida omikrontüve käitumise kohta on teada teistest riikidest: vaatamata nakatumise kiirele kasvule ei ole koormus haiglatele märgatavalt suurenenud, nagu ka surmade arv.

Iisraeli elanikkonnast on täielikult vaktsineeritud 60 protsenti ja seal on omikroni tõttu kuu ajaga nakatumine tõusnud seitsmekordselt, 500-lt 3700-le, samas viimase nädala keskmine päevane surmade arv on veel ümmargune null. Iisraeli terviseministeeriumi peadirektor Nachman Ash hindas, et omikroni laine saavutab neil tipu lähima kolme nädalaga ja kuigi eelistatum oleks saavutada immuniseerimine vaktsiinidega, võib omikroni kiire levik sama eesmärgini viia nakatumise teel. Küsimus on selles, millist hinda tuleb sellise karjaimmuunsuse eest maksta.

Prantsusmaal on nakatumine kahe kuuga kasvanud 44 korda: 5000-lt 220 000-le. Päevane suremus on samal ajal kasvanud vaid kümme korda: 20-lt 200-le. Teise laine tipus mullu märtsis oli Prantsusmaal suremus üle 600 inimese päevas, kuigi nakatumiste tipp oli toona viis korda madalam kui praegu, vaid 40 000.

Ka meil on juba inimesi, kes ise otsivad võimalust läbipõdemiseks, et pääseda ühiskonnaelus osalema. Hullema vältimiseks tuleks kaaluda negatiivse testitulemuse võrdsustamist vaktsiinipassiga.

Nakatumiste kiire kasv on pannud Prantsusmaad karmistama piiranguid, näiteks kavatsetakse vaktsineerimata inimestel keelata ligipääs avalikesse kohtadesse, samas lubades seda läbipõdenutele. Paradoksaalsel viisil võib tagajärjeks olla, et vaktsineerimata inimesed hakkavad sihilikult nakatumist otsima.

Et omikron teatakse olevat leebem, on ka meil juba inimesi, kes ise otsivad võimalust läbipõdemiseks, et pääseda ühiskonnaelus osalema, ilma end vaktsineerimata. Selline käitumine võib aga kiirendada nakatumise levikut ja ka koormust haiglatele. Hullema vältimiseks tuleks kaaluda negatiivse testitulemuse võrdsustamist vaktsiinipassiga, nagu oli varem.

Omikroni leviku pidurdamine on kindlasti tähtis järgmise kahe nädala jooksul, kuni selgub, kas ja kuivõrd suureneb haiglate koormus. Levikut aitavad pidurdada piirangud, mis rakenduvad kõigile inimestele, sõltumata vaktsineerimisest.

Vaid vaktsineerimata inimesi puudutavate piirangute kahju ühiskonna lõhestamisega on aga tõenäoliselt suurem kui nende kasu viiruse tõkestamisel, eriti omikroni ajastul, kui viirus levib kiiresti niihästi vaktsineeritute kui ka vaktsineerimata inimeste hulgas. Samas on vaktsineerimine siiski praegu kõige kindlam viis ennast ja ühiskonda kaitsta.