uusaastatervitusest ⟩ Alissija-Elisabet Jevtjukova: targemate kõrval kuulakem ka oma keha ja head muusikat

Viljandi kultuuriakadeemia teatrilavastaja üliõpilane Alissija-Elisabet Jevtjukova Foto: Erakogu

• Aitäh meeldetuletuse eest, et kõik on olulised ja hinnatud ja väärtustatud

Armas president, aja uksed on avatud - vana läheb ja uus tuleb, ja see ringlus toimub peatumatult. Eriti hästi on tunda seda ringlust praeguses kiiresti transformeeruvas maailmas. Kuid kuivõrd kerge või raske on kogemus, on ju suhtumise küsimus, arvab Viljandi kultuuriakadeemia teatrilavastaja üliõpilane Alissija-Elisabet Jevtjukova.

Minu Konfutsiuse tsitaatide äpp ütles mulle täna: «They must often change, who would be constant in happiness and wisdom.» Ma usun seda.

Üheks oma uue aasta taotluseks otsustasin maha jätta selle tunde, et on raske. Jätta maha see raskus. Ja asendada see huvi ja uudishimuga. Sest elu läheb edasi. Maailm ei peatu, et oodata, et ma järele jõuaksin.

Ja lihtne ei saagi olema.

Hirmgi on meile antud põhjusega evolutsiooniprotsessi poolt. See on aidanud meil ellu jääda. See nõuab päris korralikku mahtu ajutööd, et luua uued seosed ja kujundada oma peas uus maailmapilt.

Üheks oma uue aasta taotluseks otsustasin maha jätta selle tunde, et on raske. Jätta maha see raskus. Ja asendada see huvi ja uudishimuga.

Olen tänulik selle realistliku lähenemise eest, et keerukused ikka jäävad. Ja kui need kaovad, siis tulevad uued.

Ja ma usun, et selles seisneb ka tarkus.
Inimene on üks paremini kohanevaid liike.
Inimene on üks kokkuhoidvamaid liike.
Inimene on võimeline hiilgavaks mõtte- ja loometööks.
Kuidas siis saab üldse mõelda, et me ei saa hakkama.

Aitäh meeldetuletuse eest, et kõik on olulised ja hinnatud ja väärtustatud. Olümpiavõitjatest vaeste eksistentsiaalsetesse kriisidesse uppuvate tudengiteni. Taedlastest baariteenindajateni. Koristajatest gurudeni. Pooldajatest vastasteni. Innovaatoritest mahajääjateni. Kõik me loome seda maailma ja ma kaldun arvama, et kui poleks meil nii kirjut seltskonda koos, ei oleks meil siin üldse nii põnev.

Loodan, et oskame seda meeles hoida alati.

Hoiame meeles seda ja tarkuseid, mida juba omame.
Hoiame meeles tarkust, et üks inimene pole kunagi liiga tark.
Hoiame üksteist.
Jagame tarkuseid ja võtame teiste tarkuseid omaks.
Teeme koostööd.
Võtame kuulda, aga mõtleme ka ise.
Küsime.
Huvitume.
Teeme.

Kuulame.
Aga pakun lisaks, et kuulame mitte ainult targemaid,
vaid kuulame ka iseennast.
Kuulame head muusikat.
Kuulame linnulaulu ja tänavamüra.
Kuulame vaikust.
Kuulame oma keha.
Sest meis on tarkus.

Ja aja uksed on avatud.
Elame edasi nagu kõik elab.
Uue aasta uued uksed on avatud.

Head uut aastat!