/nginx/o/2021/12/22/14274832t1h0f86.jpg)
Maailma kõrgeimasse mäetippu jõudmine pole jalutuskäik pargis. Seda on omal nahal kogenud nii 8848,86 meetrit kõrge Sagarmāthā (selle nimega teatakse Džomolungmat ehk Mount Everesti Nepalis) tipus varem käinud kolm Eesti meest kui ka tänavu 23. mail sama tempu korranud esimene Eesti naine – Krisli Melesk.
End parajaks pähkliks nimetav Melesk rääkis hiljem, et võttis mäel olles igat päeva sellisena, nagu see tuli. «See oli minu jaoks suur enesetõestamine. Tuli ette päevi, mil olin valmis alla andma, ja nendel hetkedel mõtlesingi: ma pean endale tõestama, et suudan,» meenutas sihikindel naine ja avaldas lootust, et suudab oma teoga kedagi inspireerida.
Kodumaale naastes polnud Krisli Meleskil lennujaamas olümpiavõitjale sarnast rahvarohket vastuvõttu, vaid tulid kõige lähedasemad inimesed: onu ja onupoeg, elukaaslane ning Meleskit üksi kasvatanud ja temasse rännukihku süstinud ema.
Tunnustuseta Krisli Melesk siiski ei jäänud, sest sügisel ulatas J. K. Alpinismiklubi talle parima alpinisti rändauhinna.
/nginx/o/2020/11/11/13469793t1hff6b.jpg)